Meelita laps lugema!

Klaivert (7) on täiesti tavaline 1. klassi poiss, kel kooliasjad võtavad pisut aega. Nii ka lugemine. Rahuliku poisi ema suhtub sellesse samuti rahulikult. Laps hakkas viieaastaselt tähtede vastu huvi tundma. Aasta hiljem olid need selged, kuid lugemise moodi kukkus asi välja alles koolieelsel kevadel. “Suht hilja, aga ma ei sundinud teda, ei tahtnud seda protsessi ebameeldivaks teha. Pigem suunasin, ootasin hetke, kui ta rohkem ise huvi tunneks,” räägib ema Kertu Kari (32).
Koos vaatasid nad pilte ja lugesid jutukesi teemadel, mis poissi huvitasid. Panid kokku pildidoominot.

Kertu usub, et laps avastab maailma enam, kui ta tegutseb huvist lähtuvalt. “See, mis teda köidab, annab 100% rohkem teadmisi kui see, et istun temaga kodus ja tegeleme õppimisega. Emotsioon on tähtis.”

Jah, poisile on lugemine raskevõitu, koolis hõlpu ei anta ja kodune lugemistund toimub ema õhutusel, kuid tasa ja targu. “Olen tema juures, kui ta loeb, ja küsin pidevalt, millest lugu räägib. Ning aitan, kui ta abi vajab. Näiteks loeb sõna kokku, aga seal on pikk häälik ja ta unustab selle ära, ütleb lühikese hääliku.”

Millest lugemisoskus alguse saab?

USA kasvatusteadlane ja New Yorgi Ülikooli professor Geraldine Chapey võrdleb lugemisoskust elektrivooluga, mis ühendab mõtet trükitud sõnaga. Ja ütleb, et lugema õpib laps siis, kui ta on selleks füüsiliselt, vaimselt ja sotsiaalselt küps. “Lugema õppimine sõltub lapse suhtumisest raamatusse, tema tundmustest, enesehinnangust, sõnavarast, mõtlemise tasemest, iseseisvusest, eneseusust, suhetest vanematega.”

Aina enam rõhutatakse ka lugemist kui sotsiaal­set oskust. Raamatu “Lugeda on vahva” autorid Sigrid Mallene ja Imbi Vaikmäe kinnitavad, et lugemisarmastuse äratamine on üks tähtsamaid viise, kindlustamaks lapses eluaegne huvi end harida.

Kuidas siis lugemishuvi äratada?

Lugemisühingu juhatuse liige ja kasvatusteadlane Maili Liinev ütleb, et lugemise eeloskus omandatakse koos kõnega. Ta soovitab raamatuid tutvustada juba päris pisikestele. “Tähtis on jutustada, detaile näidata, lihtlausetega seletada. Jutu kuulamine aitab areneda lapse kõnel ja sõnavaral.”

Lasteaiaõpetaja Anneli Laamanni, raamatu “Mängides lugema” autori meelest võiks vanemate siht olla huvi tekitamine teadmiste vastu. “Kodust saadav kultuuripagas ja vanemate tegevused – igapäevane vestlus, ettelugemine, tähelepanekud loetu kohta – loovad soodsa tausta lugemisoskuse arenguks.”

Otseseim lugemishuvi ärgitaja on aga ettelugemine, sõnab Maili Liinev, kel endal kodus kaks koolieelikut. “Raamatud, mida neile loen, valin neid huvitava teema järgi. Lugemine tuleb teha põnevaks ja peab panema lapsel silmad särama. Loomulikult nõuab see ka kvaliteetaega võsukestega. Ma pean veetma nendega teadlikult aega, et mõista, mis neile meeldib.” Raamatuid muuseas soovitatakse ette lugeda 12. eluaastani.

Millal lapsele tähti õpetada?

Maili Liinev soovitab hakata tähti tutvustama siis, kui laps ise huvi ilmutab. “Kindlasti ei tohi õpetada sundides, manipuleerides või karistades,” ütleb spetsialist, kes on eripedagoogina aidanud ka lugemisraskustega lapsi ja teab, mis tulemusi sund annab.

Ka Sigrid Mallene ja Imbi Vaikmäe on veendunud, et esmatähtis on positiivne õhustik. “Lugemishuvi kadumise tõenäolised põhjused on just liigne drill, motivatsiooni ja eduelamuse puudumine, vähene arvestamine lapse vajaduste ja huvidega.”

Kuidas last lugema õppimisel ­toetada?

Anneli Laamann ütleb, et vanemail on tähtis teadvustada, et lugema õppimisel on kindlad etapid. “Esiteks tuleb lapsel selgeks saada tähed ja saavutada oskus kuulda kõiki häälikuid sõnas. Kui ta oskab sõna häälikuteks lahutada ehk nn katki teha (E-M-A), alles siis võib rääkida, et ta on valmis lugema hakkama.”

Laamanni seletuse kohaselt hakkab laps kõigepealt eristama sõna algushäälikut, eriti kui selleks on täishäälik. “Seejärel kuuleb ta kõlavamaid häälikuid sõna keskel ja siis lõpphäälikut. Viimase etapina kuuleb ta kõiki sõnas esinevaid häälikuid. Siit edasi võib hakata lapsega juba lugema lihtsamaid sõnu, algul kahe-kolmetähelisi (AI jne) kuni pikemate sõnade ja lauseteni välja.”

Mida veel arvestada?

Maili Liinev lisab kaks olulist punkti: “Kuni 7. eluaastani õpivad lapsed mängu kaudu ning neid tuleb õpetada loomulikus keskkonnas.” Ta soovitab teha lapsega tähti ja sõnu kõikvõimalikest materjalidest: kivikestest, okstest, käbidest, tõrudest. “Voolige, maalige, lõigake ja liimige tähti. Joonistage neid puuoksaga liivale ja mullale.” Toetavate tegevustena tasub arendada sõrmede peenmotoorikat: sortida terakesi, punuda, meisterdada. Samuti tuleb lugeda lapsele ja lapsega luuletusi, sest riimi- ja rütmitaju on lugema õppimisel väga tähtsad.

Loomulikus keskkonnas õppimise kohta toob Liinev näiteid omaenda perest. “Meil on komme lugeda linnas tänava­silte, bussipeatuste ja kohvikute nimesid jne. Ka mäng, kus läheme reisile ning võtame kaasa näiteks e-tähega asju, on lõbus ja hariv. Ja kui laps tahab arvutist mõnda laulu, palun tal selle nime ise otsingumootorisse kirjutada.”

Kuidas suhtuda moodsatesse vahenditesse?

Kindlasti tekib küsimus, kas moodsad kommunikatsioonivahendid pigem toetavad või pärsivad lapse lugemisoskust.

Logopeed Tiiu Puik väidab, et lapsed, kes istuvad palju teleri ees, on tihti küll laia silmaringiga, kuid neil on ülekaalus pildilised kujutlused, millel puuduvad sõnalised vasted. “Vaadatakse telepilti, mis on värviline, liikuv, ent raamatus on sümbolid liikumatud ja ühevärvilised. Tulemuseks on lu­ge­mis­huvi puudumine või ei saa lapsed aru sõnade tähendusest.”

Sisu ja mõtte arusaamise probleemidest kirjutab raamatus “Harjutusi lapse lugemisoskuse edendamiseks” ka pedagoogikateadlane Loone Ots. “Järjest rohkem kurdetakse, et laps oskab mehaaniliselt sõnu kokku lugeda, kuid ei saa loetud tekstist aru, ei oska lugeda eesmärgikeskselt.”
Ta soovitab õpetada last siduma loetut reaalse eluga. “Tähtis on, et laps ei õpiks ainult toredaid jutukesi, vaid oleks valmis lugema ja mõistma ka tarbetekste (eeskirju, toiduretsepte jne).”
Lisaks tuleks õpetada last seoseid looma. “Internetiühiskonnas on tekstide vahel palju haake, viited viivad järjest uute tekstideni. Niisiis on tekstidevahelised seosed ja nende loomise õpetamine tähtsamad kui iial enne.”

Nii et ei tasu kõiki uue maailma võimalusi peljata, küll aga õpetada lapsele, kuidas neid enda huvides sisuliselt tööle panna. Ja mis peamine – teha seda mänguliselt ja drillimata!

10 nippi lugemishuvi äratamiseks

• Õpeta lapsele tähti, aga kindlasti mänguliselt, näiteks kirjutades neid rannale liiva sisse jne.
• Vali ettelugemiseks raamatud, mille teemad lapsel silma särama löövad.
• Tekita koju lugemisnurgake, kus raamatud on lapsele hõlpsalt kättesaadavad ja kus on mõnus olla.
• Käi lapsega raamatukogus ja -poes, kus aita tal raamatuid valida.
• Vaata koos lapsega raamatuid. Ära küsitle (kes see on?
mis see on?), vaid jutusta, mida piltidel näed. Siis oskab laps hiljem ka ise jutustada.
• Vestle lapsega pidevalt. Küsi tema arvamust toimunud sündmuste kohta ja tema tundeid nendega seoses.
• Loe lapsega luuletusi, rütmi­tunnetus aitab kaasa lugemis­oskusele.
• Harjutage lugemist loomulikus keskkonnas, näiteks lugege tänavasilte, kirju pakenditel jne.
• Jätka ettelugemise tava ka siis,
kui laps juba oskab ise lugeda.
• Ära sunni ega manipuleeri
(kui sa lugemist ära ei õpi, siis…).

Valiku mänge ja harjutusi, mis aitavad kaasa lapse lugemis­valmiduse ja -oskuse kujunemisele, leiad raamatutest:
• Aire Hansen, Maret Jahu “Lups lugema” 1., 2. ja 3. osa (Ajakirjade Kirjastus);
• Anneli Laamann “Mängides lugema” (TEA Kirjastus).
Vaata ka: www.lugemisyhing.ee.

Head lasteraamatud

Et aidata peresid raamatuvalikul, annab
Lastekaitse Liit igal aastal välja “Hea raamatu”
märgi kümnele raamatule. 2012. aasta trükistest
said selle:
Jaanus Vaiksoo “Supipotikarneval”,
Kätlin Kaldmaa “Lugu Keegi Eikellegitütre isast”,
Aino Pervik “Klabautermanni mure”,
Piret Raud “Natuke napakad lood”,
Kate DiCamillo “Mustkunstniku elevant”,
Kadri Hinrikus “Et head haldjad sind hoiaksid”,
Kristi Kangilaski “Päike läheb puhkusele”,
Tim Bowley “Amelia soovib koera”,
Tiia Mets “Vahva Toomas: Vana Toomase legend”,
Ilmar Tomusk “Kolmanda A kriminalistid”.