Mida ekraani ees kasvamine meie lastega tegelikult teeb
Televiisorite, süle- ja tahvelarvutite ning mobiiltelefonide kasutamine on viimastel aastatel väikeste laste seas hüppeliselt kasvanud. Paljud peavad seda 21.sajandi lapsepõlve normaalseks osaks. Arvuti — ja videomängude tootjad väidavad, et mängudel on hariduslik väärtus. Samuti aitavad erinevad vidinad täita nn lapsehoidja rolli, sest laps võib nii tundide viisi istuda ühe koha peal paigal. Millise jälje jätab see aga väikelapse arengule?
Väikelaps õpib keha ja meelte abil
Laps omandab kõik võimed ja oskused esimeste eluaastate jooksul aktiivselt ümbritseva maailmaga suheldes. Motoorika ja mõtlemisvõime arenevad kõige loomulikumalt läbi eesmärgistatud tegevuste reaalajas, kus laps lahendab väljakutseid oma keha ja meelte abil (näiteks puuklotsidest silla ehitamine, pusle lahendamine, nõude pesemine, koogi tegemine, mudakookide valmistamine jne). Nendest kogemustest tekib maailmatunnetus ning mõistmine.
Ekraanide pikaajalised mõjud lapse psüühikale
Lapsi uurivad teadlased on seadnud ekraanide kasumlikkuse väikelaste arengule suure küsimärgi alla. Kuigi pikaajalise mõju tulemusi veel pole, näitavad esimesed uuringud murettekitavaid trende. Väikelastel, kes veedavad iga päev aega ekraani taga leidub rohkem unehäired, kaaluprobleeme, neil on madal keskendumisvõime, agressiivsed suhtlemisviisid või piiratud loovus. Näiteks ei oska nad ise mänge välja mõelda, probleemidele päriselus lahendusi otsida ega mitmetasandilisi joonistusi teha. Lisaks sellele on täheldatud, et lapsed on hakanud kasutama arvutit või telekat põgenemisteena ebameeldivate olukordade ja tunnete eest selle asemel, et nendele otsa vaadata ja lahendusi otsida.
Juba beebieast peale tasub hakata lapsi iseseisva mänguga harjutama. Me saame luua lapsele turvalise keskkonna, kus ta võib vabalt liikuda ja enda ümber olevaid asju uurida. See annab täiskasvanule aega ja ruumi ka oma toimetusi lapse kõrvalt teha.
Head alternatiivid ekraanidele
Ligikaudu kaheksateistkümne kuuselt on hea hakata lapsi kaasama väikestele abitöödele köögis (näiteks puuviljade, köögiviljade pesemisel, nõude lauda kandmisel, nõudepesumasina tühjendamisel, laua pühkimisel). Natuke hiljem suudab väikelaps aidata ka lihtsamaid majapidamistöid teha, sealhulgas pesu pesumasinast välja võtta või asju oma koha peale viia. Lapsele võib kätte anda ka väikese tolmulapi ja harja, et ta huvi korral vanema kõrval saaks tolmu võtta ja põrandat pühkida. See, kellel on aiamaa, saab lapsega aias toimetada. Looduses viibimisele ja mängimisele on raske paremat alternatiivi leida.
Kui lapsevanemal on vaja rahulikku aega enda jaoks, siis lapse arvuti või teleka taha saatmise asemel, on parem ta mõnele iseseisvale tegevusele suunata. Näiteks meeldib väikelastele suurele paberile näpuvärvide või pintslitega maalida, voolimistaignaga mängida, liivakarbist aardeid otsida või pallikesi pudelisse pista.
Kui endal ideedest puudu, siis internetist leiab kindlasti inspiratsiooni:
