Mida võiks tähele panna lapsevanem?

Kui näed, et lapse olemine, tuju või käitumine muutub, võta endale ja lapsele omavahel olemiseks aeg, mil saate rääkida, ilma et miski muu vahele segaks. Et ei heliseks telefon tähtsa töökõnega või supp ei keeks üle. Laps tahab vanema tähelepanu ja abi, kuigi seda tunnistada ei ole kerge.

Vaatamata sellele, et laps veedab suurema osa oma ajast koolikeskkonnas, on tema kasvatajaks ja suunanäitajaks siiski lapsevanem, kel lasub seadusega vastutus alaealise lapse käitumise ja tegude eest, sh tegemata jätmiste ja rikkumiste ees. Lapsevanem aga võib ühel hetkel olla segaduses, kui esimesed märgid on tähelepanuta jäänud ning hetkel mil muutusi märgatakse, on langus kestnud juba pikemat aega. Mis omakorda tähendab seda, et tagasi reele saamine on veelgi aeganõudvam ja nõuab suuripingutusi.

Mida aga teha, kui sinu laps ei lase sind oma maailma, sellest loe SIIT!

Lapse tavapärane käitumine on muutunud - ta võib olla muutunud kurvemaks ja tõmbub eemale tegevustest, mida ta varem nautis. Sageli tekivad muutusedriietumisstiilis, enesehügieenis. Väga tähelepanelik tuleb olla siis, kui laps hakkab esitamaküsimust “Mis saaks, kui mind enam ei oleks?”.

Kindlasti ei tohi alati kiiruga last ja tema käitumist hinnata.

Mõningased muutused käitumises ja hoiakutes on täiesti normaalsed tulenevalt lapse arengufaasist. Tuleb osata märgata, kuid osata ka mitte üle reageerida. Kui lapsega on tõest raske kontakti leida, siis ei tasu häbeneda pöörduda näiteks kooli tugispetsialistide või nõustajate poole, kes on spetsialiseerunud antud murepunktidele — toetamaks jasuunamaks lapsevanemaid ning jõustamaks noori. Sageli on ühel hetkel väline toetus see, mis õigel hetkel saabudes võib selguse noore ellu tuua.
Peab aga meeles pidama, et kui laps puudub järjepidevalt koolist, siis on see enamasti paljude probleemide tulemuseks, mis on ajapikku kasvanud. Selle tõttu on oluline tähele panna muutusi lapse käitumises.

Kuidas oma teismelisega tülitsemata suhelda, sellest loe SIIT