Kas kuhjuvat tegemata tööde hulka arvestades lubatakse lastel ehk liiga lihtsalt tundidest puududa? Õpetajatele ja sotsiaalpedagoogidele tundub vahel nii, möönab sotsiaalpedagoog Anna-Liisa Blaubrük, kellega selle loo tarvis vestlesin.

Näiteks helistab laps hommikul tööle läinud vanematele, et tal on halb ja ta ei läinud kooli. Või kurdab õhtul väsimust ja vanem annab teemasse süvenemata vaba päeva. Kui selliseid puudumisi koguneb palju, satub küsimärgi alla lapse suutlikkus õppetöös edasi jõuda.

Keda nimetada puudujaks?

Veel eelmisel õppeaastal ei olnud võimalik kokku liita, kui palju puudujaid meie koolides õieti on. Nimelt polnud kokku lepitud, keda puudujaks nimetada. Kas puuduja on see laps, kes ei käi üldse koolis? Või see, kes puudub veerandis poole ajast? Või ka see, kes tuleb teiseks tunniks ja lahkub pärast viiendat?

2010. aasta suvel vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus andis puudumistele konkreetsed raamid: kooli­kohustust ei täida see laps, kes puudub põhjuseta rohkem kui 20% tundidest ühe kooli­veerandi jooksul. See teeb umbes viis päeva veerandis.

Viis päeva veerandis on üsna mõistlik piir. Selle järgi pole popitamine meie koolides kõige levinum valuteema – kui võtta võrdluseks, et igas klassis on 1–2 last, kes õpivad teistest nõrgemini, siis pidevaid puudujaid on vähem. Need, kes puuduvad vaid üksikutel päevadel, ei saa seda 20% täis.
Rõhutagem: tegemist on põhjuseta puudumistega, mitte haige olemisega.

Popitamine või koolitõrge?

Väga sageli võib krooniliste popitajate taustal näha peret, kes pole lastele loonud tingimusi, mis soodustaks huvi või isegi vajadust koolis käia. Taoline olukord võib tekkida näiteks siis, kui vanem elab mujal linnas või välisriigis. Eraldi elavale põhikooli lapsele ostetakse kõik vajalik ja rohkemgi veel, kuid puudub põhiline – vanema toetus ja kontroll. Laps ei tule iseseisva eluga veel toime ega pruugi suuta ilma täiskasvanu toeta motiveerida end koolis käima.

Teine kroonilise puudumise põhjus võib olla, et laps elab küll vanematega koos, kuid vanem ei süvene lapse ellu ning kirjutab kergekäeliselt puudumistõendeid.

Need vanemad on kas pikalt tööl, ei viitsi lastega tegelda või on neil kodune olukord käest läinud. Vanem ei uuri, miks laps puudus või mis selle pärast koolis tegemata jäi.

Kriitiline popitamise alguse aeg on ootuspäraselt 7. klass. Puudumine levib kampade kaupa – kui klassis on paar popitajat, üldine kliima on halb ning puudub õpetaja ja vanema kontroll, siis hakatakse klassis vabamalt puuduma. Kui klassi norm on käia koolis, käib koolis hoolsamalt ka see laps, kel kodu toetus puudub. On väga oluline, et kodu ja kool reageeriksid kohe popipäevade alates. Must stsenaarium on, et laps, kes alustab üksikute puudumistega 7. klassis, venitab 8. klassi veel kuidagi ära käia, kuid 9. klassis ei näe teda koolis enam peaaegu üldse.

Kui puuduma kipub 1.–6. klassi laps, võib puudumissoovi taga kõige tõenäolisemalt olla koolitõrge. Kui selles vanuses õpilane ei taha kooli minna, ütleb, et seal on halb, või kurdab tihti hommikuti tervise­riket, võib tegu olla koolitõrkega. Taolisest tõrkest saab spetsialistide abiga üle, tähtis on vanema ja klassijuhataja toetus ning kiire sekkumine.

Aga puhkepäevad ja perereisid?

Üks üsna levinud puudumise põhjus on, et vanem annab väsinud lapsele nn omaalgatusliku puhkepäeva. On seda ikka mõistlik teha?
Sõltub lapsest ja olukorrast. Kui vanem on hästi kursis lapse koolieluga ning teab, kui lihtsalt või raskelt läheb õppimine, tunnetab ta ära hetke, mil laps väikest puhkust tõesti vajab. Kuid enne otsustamist võiks mõelda järele – kui puudumise pärast võivad hakata õppetöös raskused tekkima, on loogiline vaba päeva mitte lubada. Sageli on puudumiste ja mitte­rahuldavate hinnete vahel otsene seos, seda on lihtne näha e-koolist.

Kui laps kurdab väsimust ja palub luba järgmisel päeval koju jääda, võiks esimese asjana uurida tunniplaani: kui on tulemas ainetund, kus lapse seis on mitte­rahuldav, poleks otsus laps sel päeval “puhkama” jätta vastutustundlik. Tõsi, vahel on reis perega lapsele harivamgi kui tunnid koolis, kuid selle võimaldamise tingimuseks olgu korras hinded.

Teine konks on nende puhkepäevadega veel: lapsevanem peaks e-koolist uuri­ma, ega planeeritaval päeval pole koolis kontrolltööd ega alustata uut teemat. Samas võetakse iga tund ainet edasi, seega on vaba päeva andmine ikkagi kahtlane mõte. Ka muidu tublil õppijal, kes pärast vaba päeva kooli tulles saab väikese tunni­kontrolli eest kehva hinde, võib sellest tekkida suur mure.

Kui aga kogu pere tahaks nädalaks-paariks reisile sõita? See on võimalik, kui lapse kool seda lubab. Loomulikult tuleb plaanist koolile teatada, laps peab igalt aineõpetajalt saama nõusoleku ning tööd peavad ette tehtud olema – või siis tehakse need reisilt naastes järele. Kui tegu on lapsega, kellel neli või viis ei tule kergelt, oleks õppetöö-aegsetest reisidest arukas loobuda.

Puudumisest teata kohe

Uue kooliseaduse järgi peab vanem puudumisest kooli teatama samal päeval, kui laps koju jääb. Kui vanem ei ole esimesel puudumise päeval teatanud, on klassi­juhatajal kohustus järgmisel päeval ise vanemale helistada ja äraoleku põhjust uurida. Kui klassijuhataja pole kolmandaks puudumise päevaks lapse kohta infot saanud, peab kool lapsest teatama kohalikule omavalitsusele.

Seega, kui vanem õhtul avastab, et tema laps ei ole koolis või mõnes tunnis käinud, on loogiline kohe lapsega rääkida, miks ta puudus. Seejärel võiks võtta ühendust klassijuhatajaga.

Lapsevanem võiks õpetajast mõelda kui sõbrast, kellega koostöös ta lapse kasvamise ja arengu eest hoolt kannab. Ka info, et “rääkisime lapsega, ent mul ei õnnestunud põhjust välja selgitada”, on parem kui vaikimine. See annab märku, et kodu toetab ja lapse murega tegeldakse. Teatada võib nii, nagu kooli kodukord ette näeb või nagu klassijuhatajaga kokku on lepitud – kas helistada, saata õpetajale sõnumi või teatada e-kooli kaudu.

“Puutus kotustel põhjusel”

Mida peetakse põhjuseta puudumiseks? Kas arsti juures käik või autokooli õppesõit on põhjusega või põhjuseta? Kui eriarsti juurde minekut on vaevalisem planeerida, siis perearstile ja õppesõidule peaks ju ikka saama muul kui tundide ajal.

Ka “koduste põhjuste” asemel võiks tõendile kirjutada täpse puudumise põhjuse ehk – kui toimus sõit vanaisa juurde, siis nii saagugi tõendile kirja. Kui lapsel on seedeprobleemid, siis kirjutatagu, et “kõht oli korrast ära”, mitte et “haiguse tõttu”. Kui nn puhkepäev eelnevalt klassi­juhatajaga kokku leppida ja välja öelda aus põhjus, ei pea ka pärast nuputama, mida tõendile kirjutada.

Muidugi kirjutavad mõned uljamad lapsed ka ise e-kooli oma puudumise põhjusi. Nii võib sealt leida näiteks teateid: “Puutus täna kotustel põhjusel.”
Sage põhjuseta puudumine võib olla esimeseks sammuks koolist väljalangemise teel. Kui kool pole kolmandaks puudumise päevaks koduga ühendust saanud, on seaduse järgi kohaliku omavalitsuse asi otsustada, mida lapsega edasi teha. Variante on erinevaid, alates sellest, et kooli ilmunud laps jäetakse pärast tunde – vahelejäänud teemasid õppima ja töid järele tegema.

Kui puudumised kuhjuvad

Seaduse järgi võib popitaja vanemaid nüüd ka trahvida. Trahvi suurus on kuni 200 trahviühikut ning selle võib asendada ühiskondlikult kasuliku tööga. Kohtus on võimalik lapsevanemale määrata ka koostegevus lapsega. Trahvi ülemäära kartma ei pea. Ei karistata vanemat, kes ise on aktiivselt osalenud ja proovinud kõike, et last õigele teele tagasi saada.

Uue seaduse eesmärk on kutsuda lapse­vanemat rohkem koostööd tegema. Et ei oleks nii, et kui laps saab seitse, paneb vanem käed risti rinnale ja teatab: minu töö on tehtud, nüüd vastutagu tema eest kool.

Puudujad ja popitajad

  • Uue kooliseaduse järgi peab vanem puudumisest kooli teatama samal päeval, kui laps jääb puuduma.
  • Koolikohustust ei täida laps, kes puudub põhjuseta rohkem kui 20% tundidest ühe kooliveerandi jooksul.
  • Popitaja vanemaid võib nüüd ka trahvida. Trahvi suurus on kuni 200 trahviühikut ning selle võib asendada ühiskondlikult kasuliku tööga.
  • Kõige kriitilisem popitamise aeg on 7. klass.
  • Kool ja vanemad peaks reageerima kohe popipäevade alates, muidu läheb asi käest ära. Sage põhjuseta puudumine võib viia koolist välja­langemiseni.
  • Kui vanem tunneb, et laps tõesti vajab väikest puhkust, võib ju lubada talle ühe omaalgatusliku puhkepäeva.
  • Uurige e-koolist, ega planeeritaval puhkepäeval pole koolis kontrolltööd.
  • Kui puudumine võib põhjustada õppimises raskusi, on parem vabu päevi mitte lubada.