Väike laps otsib korda ja mustreid kõikjalt enda ümbert. Kord on talle tähtis nii ajas, ruumis kui ka tegevustes, samuti päevakavas.

Teadlikud vanemad räägivad lugusid lastest, kes kodus asju ruttu “korda” seadma hakkavad. Üks ema otsustas lapse uinaku ajal tema riiuli toa teise otsa nihutada. Kui laps ärkas ja seda märkas, ütles ta, et riiul on vales kohas, ning asus seda vana koha peale tagasi sikutama.

Vahel võib laps “korrapäratusele” reageerida jonniga. Üks lapsehoidja rääkis, kuidas laps hakkas hommikulauas äkki nutma ja keeldus söömast. Mõne aja pärast selgus, et hoidja oli pudru “valesse” kaussi pannud.

Üks ema oli lubanud lapsele, et nad lähevad päeval parki mängima. Äkki sai ta telefonikõne sõbrannalt, kes kutsus külla. Kui oli käes parki mineku aeg, teatas ema, et nad lähevad hoopis külla. Laps puhkes nutma.

Kuni 6. eluaastani opereerib lapse aju ainulaadsel viisil ja väga erinevalt täiskasvanu omast. Ta imeb endasse kõike, mida laps oma viie meelega tajub ja kogeb. Kogu see info jäädvustub terveks eluks tema alateadvusse.

Kord mõjutab intelligentsi

Kord ja korrapärasus mängivad inimese intelligentsi arenemisel otsustavat rolli. Laps hakkab sünnist alates oma meeltega ümbritsevast keskkonnast infot koguma ja järk-järgult seda klassifitseerima. Imeaju imeb endasse valimatult kõik muljed. Nende kvaliteedist ja korrapärast sõltub mõistuse areng.

Lapse mõistus saab olla nii selge, kui korras ja organiseeritud on tema ümbrus. Näiteks ei soovitata lapse 1. eluaastal kodus mööblit ringi tõsta, sest tal on vaja pidepunkte, millele oma intelligentsi ehitama hakata. Hiljem on tähtis lapsega koos muudatused läbi rääkida ja teda nendeks ette valmistada. Kui kodus on igal asjal kindel koht ning esemed pannakse alati pärast kasutamist sinna tagasi, aitab see lapsel vahetus keskkonnas orientiirpunkte luua.

Kindel päevakava ja rutiinid väikelapse elus võimaldavad tal hakata ka ajalises plaanis tsükleid ja mustreid nägema. Mõtlemisvõime ja arusaam elu kulgemisest kasvavad koos enesekindlusega. Laps õpib, kuidas toimetustel on loogiline järjekord ja üks tegevus viib teiseni. See teadmine pakub lohutust ning tuge muidu veel väga palju segadust tekitavas maa­ilmas.

Väikelapsele saab mitut moodi abiks olla, et ta õpiks elumustreid märkama. Lapsele meeldib, kui vanemad talle seletavad, mis sel või järgmisel päeval toimub ja mis järjekorras. Kogemused näitavad ka, et laps tuleb üleminekuga ühelt tegevuselt teisele palju lihtsamini toime, kui teda on muutusest ette hoiatatud (nt “Lõuna algab kümne minuti pärast”, “Me läheme koju viie minuti pärast”).

Looduse tsüklid – päeva ja öö, aastaaegade vaheldumine – on suurepärased võimalused lapsele elurütmi teadvustada. Sellest saab nii rääkida kui ka lugeda jutte ning käia looduses muutusi vaatlemas.

Kord mängus aitab kasvada

Lisaks lugudele kasvab arusaam ümbritsevast tegevuse kaudu. Neuroteadlaste uuringud näitavad, et lapse mõistuse areng on kõige optimaalsem siis, kui tema keha, käed või jalad on mängides või õppides aktiivsed. Alla kuueaastane laps avastab maailma, kolmemõõtmelisi objekte uurides ja käsitsedes. Kogu ekraanidega tehnoloogia jätab arusaamise maailmast pealispindseks.

Lapse mõistus lõikab kasu mängudest, kus tuleb midagi korrastada või kokku panna, mustreid otsida või paare leida. Lisaks õpib laps majapidamistöödes kaasalöömisest. Väikesed lapsed saavad ruttu selgeks laua katmise, nõude pesemise, köögi- või puuviljade lõikumise, põranda pühkimise jm, kui seda selgelt ette näidata. Ja sellised tegevused on tähtsad nii loogilise mõtlemise kui ka keskendumisvõime arenguks.

Kord ja liikumine

Vanemaile on tuttav hetk, mil laps hakkab ütlema “ise”. Kui ema-isa on algusest peale lapse silme ees argiseid toimetusi teinud läbimõeldud ja teadlike liigutustega, suudab laps neid ise-faasi jõudes matkida. Näiteks valmistab kindel järjekord ja rutiin riidessepanekul last ette iseseisvaks riietumiseks.
Tõsi, tihti vajab laps, et täiskasvanud teeksid liigutusi tavapärasest aeglasemalt, et neil oleks võimalik iga sammu vaadelda ja salvestada. See on tähtis, kui laps õpib riietuma, hambaid pesema, vett klaasi kallama jne.

Kord soodustab keele arengut

Keel on inimeste poolt kokkulepitud kindlatel reeglitel põhinev häälikusüsteem. Lapse emakeel häälitsemisest vaba suhtlemiseni areneb samuti selges järjekorras (häälikud, sõnad, fraasid, laused).

Aju salvestab mällu nii sõnad kui ka keele struktuuri. Selleks peab laps kuulma korrektset keelekasutust ja rikkalikku sõnavara. Asjade õigeid nimetusi tasub tutvustada vaatamata sõnade pikkusele ja keerukusele. Sõnade õpe teemade kaupa soodustab analüütilise ja loogilise mõtlemise arengut. Laulude, salmide ja riimide õppimine annab omakorda võimaluse keele rütmi ja kõlaga mängida ning keelemustreid tunnetada.

Lapsele raamatuid lugedes ja jutte rääkides võib mängida erinevaid mänge nii lapse eneseväljendusoskuse kui ka sõnavara arendamiseks. Vahel võib lapsel lasta arvata, kuidas lugu lõpeb. Kindlasti tasub temaga arutada nende sõnade tähendust, mida ta kuuleb või loeb.

Kord aitab luua enesekindlust

Vastsündinule, kes ei tea ühtegi sõna ega asja, võib maailm tunduda väga hirmutav koht. Algul on kõik täiesti arusaamatu. Peas valitseb kaos.

Kindlustunne tekib tasapisi siis, kui laps hakkab asju või inimesi ära tundma, nähes neid korduvalt. Nii esemed kui ka hääled tema ümber saavad orientiirideks, mille juurde võib alati naasta, kui miski segadust tekitab. Mida rohkem on lapsel alguses n-ö pidepunkte, seda enesekindlamalt avastab ta maailma.

Igal lapsel on just nii palju enesekindlust, kui palju korda on ta elus ja vahetus ümbruses. Eriti suurt rolli mängib kord neis valdkondades, mis on lapsel arenemas – ennekõike liikumises, intelligentsis ja keeles.