Nende pere vanim tütar Greete on õiglusenõudja, organisaator, abivalmis, emotsionaalne ja seltskondlik noor. Talle meeldib teha käsitööd, ta õpib muusikakoolis klaverit, armastab šopata ja sõbrannadega aega veeta.

Koolis läheb Greetel hästi, nagu ka keskmisel õel Deelel, kellele meeldib aga rohkem omaette olla. Deele on abivalmis, põhimõttekindel, sportlik, armastab aia- ja kodutöid. “Aga ta näiteks ei vali sõprussidemete loomisel sugu – poisid on sama suured semud nagu tüdrukud. Samas kui vanemal õel on sõbrannad,” kirjeldab ema ja lisab, et kumbki piigadest pole nukkudega eriti mänginud, põnevam on metsas onne ehitada. Roosamannat ja printsessimaaniat pole selles peres läbi põetud.

Pere pesamuna alles õpib rääkima, kuid suudab end hästi kõva häälega teistele arusaadavaks teha, on ellujääja tüüp. Tragisid ja tublisid tüdrukuid kasvatavad ema-isa põhimõttel, et nad tulevikus saaksid elus hakkama, oleksid iseseisvad ja naiselikud. “Mulle tundub, et tüdrukutes pole nii palju isepäisust ja hulljulgust, sestap ongi lihtsam,” arvab ema Pille.

Tüdrukute paradoks

Miks me üldse räägime tüdrukute kasvatamisest kui millestki erilisest? Arengupsühholoog Susan Pinker väidab raamatus “Sugudevaheline paradoks”, et tüdrukud ja poisid on juba oma “koostiselt” erinevad. Bioloogilises perspektiivis pakub naiseks sündimine kaitsvat varju kogu eluks. Uuringud näitavad, et naissoost embrüo elab kergemalt üle esimesed ebakindlad tunnid viljastumise järel. Tüdrukut tabavad väiksema tõenäo­susega sünnitraumad, puuded ja varajane surm.

Hüpoteesi järgi võivad tüdrukutele anda kindluse kaks X-kromosoomi – ühe puudujäägi korvab vajaduse korral teine. Paljud ajuga seotud geenid asuvad samuti just X-kromosoomis, mõjutades neuroloogilisi tunnuseid Teadlased on leidnud, et olulised keelelised oskused – riimimine, täh­tede äratundmine ja sõnade mõist­mine – lähtuvad tüdrukutel mõlemast ajupoolkerast (erinevalt poistest). Kuigi naiste ajud on väiksemad ja kergemad, on need keele jaoks paremini “võrku ühendatud”.

Seega on tüdrukutel algusest peale kõnearengus ja eneseväljenduses eelis. Väikelapsena areneb nende sõnavara kiiremini kui poistel. Eelkoolieas kasutavad nad keerulisemat, mitmekesisemat ja spontaansemat keelt.

Kuidas kasvatada?

Raamatu “Tüdrukute kasvatamise teejuht” autor Erika V. Shearin Karres soovitab eelkoolieas pöörata tähelepanu sellele, et keeleliselt hästi arenenud ja nutikad tüdrukud ei muutuks liiga “peenutsevaks”. Nii mõnigi tüdruk hakkab juba lasteaias valima, kellega ja mida ta mängib, ning nõudma, et teised käituksid vastavalt tema soovidele. Ta peab end teistega mängimiseks “liiga heaks ja eriliseks”.

Vältida tasub väljendeid “tüdrukud nii ei tee” või “sulle see ei sobi”. Oma mõtteid võiks edasi anda teisiti, vihjates samas, et teistesse tuleb suhtuda kui võrdsetesse. Jah, väikestes tüdrukutes on vaja arendada seltskondlikkust enam kui poistes, kes tihti sõbrunevad kiiremini ega vali nii hoolikalt mängukaaslasi.

Tütarde kooliminekut vanemad aga tavaliselt kartma ei pea. Koolis on tüdrukud tublid, õpivad hästi ja pühendunult. Arengupsühholoogid kinnitavad, et nad pole loomult targemad kui poisid, kuid nad on tihti koostööaltimad ja sõnaosavamad. Kontrollivad paremini oma käitumist, on rahulikumad ja kuulekamad.

Spetsialistid toovad välja ka huvitava punkti – tüdrukute head käitumist ei tohiks liialt rõhutada. Soovist olla parim ja kõigile meele järele võib saada eesmärk omaette. Söömishäirete uurijad iseloomustavad naispatsiente tihti just perfektsionistidena.

Optimismisüst tuleb kasuks

Ei saa ka mööda sellest, et kuna naissugu on empaatilisem ja hellahingelisem, on tüdrukutel koolieas ja eriti noorukieas rohkem stressi ning nad on haavatavamad.
Kasvatusteadlane Inger Kraav ütleb, et tüdrukud on poistest tundlikumad lähedaste hinnangute suhtes. “Nad loovad oma minapildi vastavalt sellele, millisena näevad neid vanemad. Ülioluline on isa hinnang: isa heakskiit tüdruku välimusele ja käitumisele peegeldub ta enesehinnangus.

Lisaks on tüdrukud tundlikud õpetajate ja kaaslaste hinnangute osas. Tõsi, probleemid hakkavad paistma hiljem. Põhi­kooli lõpul oleme veel mures poiste pärast. Tüdrukute raskused arenevad varjatult, n-ö pinna all, ja siis, kui need avastatakse, võib sekkumine olla hiljaks jäänud.”

Nii tuleb tüdrukute puhul olla kriitikaga ettevaatlik. Ja nagu dr Shearin Karres märgib, juurutada neis tervislikke eluviise ja optimistlikku maailmavaadet. Esimest seetõttu, et lapsel tekiks eluterve suhe toidusse ajal, mil paljud dieeditavad. Teist seetõttu, et toetada tüdrukute muretsema kippuvat loomust. Vanemate asi on õpetada lastele: kuigi me pole võimelised kontrollima kõike, mis meie ümber juhtub, on meie valik, kuidas sündmustele reageerime. Ta soovitab vanemaile: lõpetage ka ise kulmukortsutamine ja naeratage! See nakkab lastele.

Ka moodsad tüdrukud vajavad tuge

Loomulikult pole kõik tüdrukud ühe vitsaga löödud: osa on õrnad ja osa kraaded. Nagu märkis pereema Pille, ei tähenda tüdrukuna sünd automaatselt printsessikleite. Ja isegi kui Bar­bied ja printsessikleidid mängu tulevad, võivad teemad olla hoopis teised.

Helsingi ülikoolis kultuuriuurimuste väitekirja kaitsev Reeli Karimäki on täheldanud, et nüüdisaja nukud võivad tüdrukute käes läbi teha sama hulle seiklusi kui ninjad ja dinosaurused. Tüdruk võib küll kätte võtta pika­juukselise nuku, aga mängu iseloom võib olla sama mis poisil. Superkangelased võivad olla nii punamütsike kui ka lego-ninja.
Tähtis on toetada last kõigis tema fantaasiates ja neid aktsepteerida. Nii ei kaota te omavahelist sidet. Ja tüdrukud saavad kogeda täit õnne, sest vanemate heakskiit on neile äärmiselt tähtis. Pakkuge siis seda neile algusest peale!

Millist tuge vajavad tüdrukud?

• Räägi lapsega ja – mis veel tähtsam – kuula, kuidas tal läheb, mis teda huvitab, rõõmustab, kurvastab.
• Ära kiida tüdrukut liialt välimuse ega riietuse eest ning ära lase tal teiste lastega “peenutsevalt” käituda.
• Julgusta tütart ise oma tööd hindama. Ole tagasiside andmisel pigem neutraalne, mitte ülevoolav ega negatiivne.
• Toeta tütart tema valikutes, austa tema otsuseid. Julgusta tütres eneseusu kasvu ja suhtumist, et ta suudab kõike teha, sest ta suudabki!
• Õpeta oma tütart mitte piirama end ühiskondlike normidega. Ära kasuta väljendit “tüdrukud nii ei tee”.
• Muinasjutud mängivad laste elus tähtsat rolli – lase lapsel fantaseerida.
• Isal ja tütrel on eriline suhe, ära alahinda selle väärtust.
• Õpeta teda olema optimist ja elujaatav.

Allikad: Susan Pinkleri “Sugudevaheline paradoks”, Erika V. Shearin Karresi “Tüdrukute kasvatamise teejuht”

Loe ka:

Gisela Preuschoff “Tüdrukute kasvatamine”
Elizabeth Hartley-Brewer “Tüdrukute kasvatamine ja kiitmine”