Millised poisid sulle meeldivad?
8aastane Maria armastab arutleda. Kui neil emaga poistest juttu tuleb, ütleb tüdruk: “Mulle meeldivad sellised poisid, kes ei narri ega kakle. Kes aitavad raskeid asju tõsta. Meeldivad need, kes minuga juttu ajavad, räägivad näiteks oma legodest ja kuulavad, kui mina jutustan. Ja need, kes ei tee tantsutunnis nägusid, kui peab tüdrukuga tantsima. Kes teevad kodutööd ära, värvivad korralikult, ei käi hulkumas. Ja kellel pole koolis märkusi, sest siis nad on korralikud poisid.”
Kooliminekuga algab aeg, mil laps võtab aina rohkem suuna kodust väljapoole. Vanemad on endiselt väga tähtsad, kuid aina enam kohandatakse oma käitumist teiste järgi. Algamas on suurte muutuste aeg – puberteet. Selle vanuserühma sees võib teha vahet kahel grupil, 8–10- ja 11–12aastastel.
8–10 aastat: vaikus enne tormi
Algklassilapsed elavad rahulikku arenguetappi. Nagu 6–7aastaste puhul, ei tähenda aga nüüdki väline vaikus ja asjaolu, et vanematega ei kiputa seksiteemadel rääkima, seda, nagu poleks sel vanuserühmal huvi oma ja teiste keha, seksi ja paarisuhete vastu. Lapsed lihtsalt oskavad end kontrollida ega väljenda huvi avalikult.
Laps vajab tunnet, et ta on peres ja klassis teretulnud. Kodus tasub mõelda, kuidas süvendada lapses arusaama, et ilma temata poleks pere sama toimimisvõimeline nagu nüüd, temaga. Seda tunnet ei saa tekitada kunstlikult, sest laps näeb võltskiituse läbi. Tore, kui kodust saadud heale kogemusele lisandub sama tunne sõprade või hobirühma poolt. See on tähtis enesehinnangu arenguks, mis omakorda julgustab hiljem looma paarisuhteid.
Algklassilapsel tekib senisega võrreldes suurem privaatsusvajadus. Ta tahab oma tuba, ja kui see on olemas, sulgeb end aeg-ajalt sinna ja võib uksegi lukku panna. Omaette oleku aega on tal tarvis, vanemad ning õed-vennad peavad seda aktsepteerima. Kui seda juba varem tehtud pole, on nüüd hea aeg sisse seada komme teise pereliikme tuppa minnes koputada.
1.–3. klassi poisid tahavad peamiselt mängida poistega ja tüdrukud tüdrukutega, omavahel suheldakse hõredamalt kui seni. Sooline eristumine ilmneb selgemalt – tüdrukud elavad veel printsessimaailmas, poistele on tähtsad sõjamängud. Fantaasia teeb läbi järjekordset kõrgaega.
Poisid tahavad olla rohkem koos isaga ja tüdrukud emaga. Vastassoost vanemaga on eriti keeruline seksuaalsusest kõnelda, isegi koos emaga telekast nähtud suudlemisstseen võib 9–10aastasele poisile liig olla. Isekeskis testitakse aga agaralt soo-omast käitumist. Poisid kasutavad aktiivselt seksuaalsusega seotud sõnu, valides nende seast ropemaid. Võidakse võistelda, kes pissib kaugemale ja kelle peenis on pikem.
Kuna vastassugupoolega tajutakse mõistmatust ja omavahelisi kontakte pole palju, võib ilmneda biseksuaalsuse algeid. Armumislaadne tunne samast soost sõbra vastu on selles eas normaalne. Seda võimendab iidolite aeg – lastel on eeskujud lauljate, sportlaste ja näitlejate seas. Tahetakse olla nende moodi, kantakse sarnaseid riideid, salaja ollakse neisse armunudki.
Kuidas last aidata
● Toeta lapse eneseväärikust ja -hinnangut, see toetab omakorda tema algavat iseseisvumist. Selleks on vaja lihtsaid tegusid: olla kohal, julgustada ja lohutada, naljatada, hullata, teha koos argitoimetusi ja usaldada lapsele jõukohaseid ülesandeid.
● Tugevda lapse enesemääramisõigust. Räägi talle, et tal on õigus öelda “ei”, kui keegi soovib vastu tema tahtmist ta keha puudutada. Õpeta, kuidas käituda, kui asi sinnapoole siiski kiskuma hakkab:
1) ütle selgelt “ei”; 2) lahku kohe ja 3) räägi toimunust täiskasvanule.
● Arutlege koos meediapildi üle. Näiteks MTV videotes võib näha naist kui objekti ja meest kui tarbijat. Seleta, et elus võib see vahel nii olla, aga kindlasti mitte alati.
● Võta sobival juhul teemaks homoseksuaalsus. Selgita, et läbi aegade on umbes 5% paare olnud samasoolised. Paraku on homoseksuaalsus meil siiani tabudega rohkelt ümbritsetud teema ja vanemad, kel endal sees sallimatus, ei suuda ka laste ees müüte murda.
● Arutlege koos sõnakasutuse üle. Kas lapsed teavad roppude sõnade tähendust ja mõju teistele? Sageli lapsed lihtsalt ei tea ilusamaid sõnu suguelundite kohta, ei meditsiinilisi termineid ega hellitusnimesid. Täiusta lapse keelekasutust: kirjutage üles kõik sõnad, mida teate.
10–12 aastat: kõik muutub
Murdeea alguses muutub korraga kõik: lapse mõtlemine saab juurde abstraktseid jooni, sõbrad tõusevad tähtsamaks ning loomulikult alustab muutumist keha. 11–12aastaselt algavad tavaliselt murdeeale iseloomulikud muutused nii poistel kui tüdrukutel. Meil, vanematel, on nüüd tähtis roll toetada lapse toimetulekut muutustega kohanemisel.
Teismelise keha ei tohi arvustada, tal valitseb selles osas isegi suur segadus. Teismeea kehalised muutused on sama kõikehaaravad kui rasedusaegsed muutused naise kehas. Seetõttu pole ime, et laps on tundlik ja enesehinnang kipub langema, eriti tüdrukutel.
Seda vanust iseloomustab suur kambamentaliteet. Sõpru valitakse sarnasuse alusel, sageli ei suudeta oma mõtteid ja tundeid eristada sõbra omadest.
Armumisi tuleb ette nii vastas- kui omasooliste vastu, enamasti jäävad need vaid enda teada. Tihti võrreldakse end samaealistega, teistest erinevaid narritakse. Teistele halvustavate nimede panek käib selles eas ülihõlpsalt.
Ei tasu ette kujutada, et algklassilaps ja pornosaidid on ühte lausesse mittekuuluvad mõisted. Kui lapsel on arvutis neile lehtedele ligipääs ja piisavalt kontrollivaba aega, võib ta pornolehtedele sattuda lihtsalt. Enamasti lõpeb see suure ehmatuse ja segadusega lapse hinges.
Tasapisi hakkavad tüdrukud ja poisid taas ühistes kampades tegutsema. Poisid avaldavad oma sümpaatiat meeldiva tüdruku nügimise või lumega loopimisega. Kuna üha selgemalt võetakse üle täiskasvanulikke soorolle, võib see tähendada ka esimeste paarisuhete teket. 10–12aastaste seksuaalne suhtlemine piirdub enamasti “käimise” või käest kinni hoidmisega.
Koolis on näha, et kuigi poisid ja tüdrukud ei saa aru, mis vastassoost kaaslase peas toimub, on neil suur huvi selle vastu. Seksuaalhariduse tundides räägivad nad meelsasti, millised poisid-tüdrukud neile meeldivad; kuidas aru saada, kas sa meeldid teisele; kas tüdruk võib ise poisi tantsima võtta jne. Mõtiskletakse ka agaralt, milline peab olema see kaaslane, kellega tulevikus oma elu jagada.
Maria näiteks arutleb nii: “Tulevikus peaks minu mees olema usklik ja ta ei tohiks suitsetada, aga kui tal on tätoveering, siis las olla, ma ei hakka selle järgi valima. Tema iseloom on tähtis, mitte välimus. Mul on selline mees, kes on minuga rahulik ja sõbralik. Et seda teada saada, pean ma teda tundma õppima. Tahaksin temaga koos rattaga sõita ja jalutamas käia. Kui meil laps tuleb, siis tahaksin palju perega koos olla. Kui mu mehel on raske, tahan teda aidata.”
Kuidas last aidata
● Vestelge mõnusas koduses õhkkonnas sellest, millised poisid/tüdrukud lapsele meeldivad ja milline võiks olla inimene, kellega ta tulevikus oma elu jagada sooviks.
● Räägi lapsele vahekorrast ja sellest, kuidas hoida ära soovimatut rasedust. Sageli on vanematel hirm, et kui infot jagada, siis läheb laps otsekohe seksima. See pole nii. Asjalik info pigem lükkab edasi kui soodustab seksuaalelu algust. Esimese vahekorra aja edasilükkumist kinnitavad ka uuringud – 2006. aastal tehtud küsitluse järgi alustavad Eesti noored seksuaalelu keskmiselt 17,5aastaselt.
● Räägi, et porno on äri, mille taga on suured rahad. Selle eesmärk on tekitada tarbijas seksuaalset erutust, mitte olla õppematerjaliks, seksuaalhariduse andmiseks on teised kohad. Seleta, et elus põhineb hea seksuaalsuhe hoolival suhtel, mitte tehnilistel nippidel ega pikal peenisel. Kontrolli lapse arvutikasutust, et hoida teda segaste tunnete põhjustatud traumast.
● Räägi inimeste seksuaalsetest õigustest ja kohustustest. Meil kõigil on õigus öelda “ei”, kui me seksuaalsuhet ei soovi – ja meil on ka õigus öelda “jaa”. Kui sisendada liiga jõuliselt vaid “ei” ütlemise õigust, võib juhtuda, et kunagi, kui tüdruk kohtub poisiga, kes talle tõesti meeldib ja kes temast hoolib, on tal keeruline vabaneda tundest, et tegelikult peaks ta seksile ikka “ei” ütlema. Paraku on sel moel raske oma ja kallima keha nautida – ja see pole ju ometi see kink, mida me oma lastele ellu kaasa anda soovime!
Allikas: paari- ja seksuaalnõustaja, Terve Eesti Sihtasutuse koolitaja Pille Kütt.
Murdeiga koputab uksele
Tüdrukud
● Murdeea lähenemise esmaseks tunnuseks on rindade kasv. See algab keskmiselt 11aastaselt, normi piirideks peetakse 8. ja 13. eluaastat.
● Rindade arengu algusele peaks
järgnema häbeme- ja kaenlaaluste karvade kasv samuti umbes 11aastaselt.
● Kasvuspurt algab tüdrukutel keskmiselt 12aastaselt.
● Esimene menstruatsioon algab tavaliselt 12–13aastaselt.
Poisid
● Munandite suurenemine algab keskmiselt 12aastaselt, normiks on kõikumine 9,5 ja 13,5 aasta vahel.
● Peenis hakkab suurenema keskmiselt 12aastaselt, normaalseks peetakse ka 10.–14. eluaastat.
● Kubemekarvad ilmuvad samuti tavaliselt 12aastaselt.
● Kasvuspurt algab keskmiselt 14aastaselt, aga võib alata ka 11aastaselt või ka alles 16aastaselt.
Allikas: www.amor.ee.
