Minu esimene raha

Kui Ott Lepland oli kaheksa-aastane, laulis ta sisse jõululaulude kassetid, mida mõnes peres kuulatakse tänini. Kuidas aga väike staar teenitud raha kulutas? “On meeles, et ostsin saadud raha eest igasuguseid asju. Toona olid moes näiteks mootorratturhiired,” meenutab laulja.

Ott Lepland ja Märt Avandi jagavad oma häid ja halbu rahakasutamiskogemusi ka uues tarbijaveebis kool.minuraha.ee, mis on eelkõige mõeldud 13–20aastastele. Et selles vanuses noorte finantsteadmised tõesti täiendamist vajavad, seda kinnitas Eesti Konjunktuuriinstituudi maikuine uuring Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskusele. Muu hulgas ilmnes uuringust, et iga neljas pere ei anna oma järeltulijaile küllaldaselt oskust isikliku rahaga toime tulla.

Noortel rohkem laenuvõlgu

Rohkem kui pooled kuni 29aastased noored elavad vanemate rahakoti najal ja osa noori ei oskagi säästa, selgus uuringust. 16–19aastastel on ise teenitud raha osakaal 19% ja vanematelt saadud raha osakaal 81%. 16–29aastastel noortel on vanematelt saadud raha osakaal 53%.
Emad-isad toetavad tütreid rohkem kui poegi. Kuni 29aastastel tütardel moodustab koduste rahaline toetus sissetulekust 61%, poistel 45%. Ise ei ole kogunud raha üle kolmandiku noortest, kel gümnaasiumiiga juba ammu seljataga.

Uuring, kus küsitleti 16–29aastasi noori ja nende pereliikmeid, samuti õpetajaid ja võlanõustajaid, tõi lisaks rahandusteadmiste puudulikkusele välja ka ärisuhted koolides. Näiteks tehakse kaasõpilastele raha eest koolitükke, laenatakse kitsikuses klassikaaslastele raha, mille need peavad intressiga tagasi maksma, või püütakse teistele midagi maha müüa. Et finantskirjaoskusest jääb vajaka, näitab seegi, et eelkõige noored inimesed on hädas nii SMS-laenude kui üle jõu käivate eluasemelaenudega.

“Peame vist hakkama kirjanduse tundides Tammsaare “Tõe ja õiguse” tegelaste puhul analüüsima lisaks tegelaste hingeelule ka nende ettevõtlikkust ja oskust majanduslikult toime tulla,” kommenteeris tulemusi eraisikute rahaasjade teabekeskuse esindaja Piret Suitsu.

Abiks igas vanuses

Tee oma raha targaks! See on Finantsinspektsiooni tarbijaveebi juurde loodud noorte veebikülje hüüdlause. Kool.minuraha.ee looja on just Finantsinspektsioon.

“Meil on olemas täiskasvanud tarbijale mõeldud veeb www.minuraha.ee, kuid leidsime, et tuleb mõelda ka noorte finantskirja­oskuse parandamisele. On väga oluline, et noored saaksid enne iseseisva elu alustamist selgeks igapäevaste rahaasjade korraldamise põhitõed,” kirjeldab Finantsinspektsiooni tarbijahariduse spetsialist Heli Lehtsaar.

Leheküljel näidatakse, kuidas oma kulutusi planeerida, eelarvet koostada, suuremate ostude jaoks koguda. Õpetatakse raha säästma ja kasvatama ning selgitatakse rahaga ümberkäimist alates igapäevastest asjadest, nagu kontod ja pangakaardid, õppelaen ja õppemaks jne.
Eraldi rubriik on õpetajatele, kuhu on kogutud materjale, mida saab koolitundides rahateemade selgitamiseks kasutada.

Et rahateema ei pea olema sugugi surm­tõsine, leiab kool.minuraha.ee veebist ka mänge, kus saab oma teadmised rahaasjadest proovile panna. Samuti on vaatamiseks võidutööd 15–19aastaste õpilaste tehtud meeleolukatest rahateemalistest videotest, mis valmisid mullu Finantsinspektsiooni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud õpilaskonkursiks “Mina ja raha”.

Vanematel tasub teada

• Kui noor teab, et rahanappuse korral saab kohe vanematelt lisa, ei õpi ta finantsilist toimetulekut.
• Suurim karuteene lapsele on ülepoputamine. Noored, kes on tööd tehes ise raha kogunud, on oma otsustes iseseisvamad ja suudavad tulusid-kulusid paremini tasakaalus hoida.
• Noor õpib ise planeerima, eesmärgistama ja rahaga säästlikult ümber käima, kui vanematega on sõlmitud mõistlikud kokkulepped.

Allikas: Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskus