Mis aitab kevadväsimuse vastu?

Pole harv juhus, kui silmad vara­kevadisel tänaval kodu poole löntsimas koolipoissi, kott seljas, kotil lukud lahti. Poisi saapad ei tundu auklikus märtsijääs kuidagi õiget tuge andvat, jalad lohisevad järel ja kahvatu nägu on mossis. Kuidas selline väsinud mees veel kodus õppida jaksab?

Õpetajad on ammu tähele pannud, et õpilaste väsimus, trots ja ärrituvus kuhjuvad kolmanda kooliveerandi lõpuks. Talv, külm ja pimedus, vähe õues jooksmist, palju toas istumist ja liiga napp uneaeg on need tegurid, mida võib näha laste kevadise väsimise taga. Mõnel lapsel avaldub see rohkemal, teisel vähemal määral.

Uurisime kogenud õpetajalt, kooli­psühholoogilt ja perearstilt, mis kevadväsimus nende arvates on ning kuidas lapsi selle eest hoida.

Eneseusk ja pere ühine aeg annavad jõudu

Anu Silm, Tartu Katoliku Kooli 3. klassi õpetaja:

Koolis märkab väsimust kevaditi kindlasti. Eriti nähtav on see märtsikuus, kui kestab veel kolmas veerand. Osa lapsi muutub siis nukrameelseks, konfliktid on kiired tulema. Õpetaja saab küll tundi erivahenditega põnevamaks või mängulisemaks teha, kuid enamik õpilasi ei jaksa sellega kaasa tulla.

Sel aastal märkasin laste väsimist alates veebruari lõpust, kuid siis oli veel võimalik neid tunnis kaasa haarata. Märtsis oli loid meeleolu klassis üldisem, enam ei tahetud teha pingutust nõudvamaid ülesandeid. Rohkem avaldati soovi lihtsalt lugeda või midagi mängida. Mängulised ja lihtsad ülesanded ongi need, millega õpetaja saab siis tundi päästa. Samas ei tohi mängud sisaldada võistluslikke elemente, sest konfliktid on väsinud laste vahel kerged tekkima. Neljanda veerandi algul, pärast vaheaega, tulevad lapsed kooli uue energiaga.

Teine keerulisem aeg on maikuus, kui klassi aknast paistab sisse päike. Lapsed on siis tunnis märgatavalt püsimatumad, kipuvad kergesti tülli minema ega suuda pingutavatele ülesannetele keskenduda.

Minu meelest on kevadine väsimus liigse koormuse ja kehva planeerimise tulem. Õpilase koormus on nädalapäeviti erinev, sellest lähtuvalt soovitan vanematel aidata lapsel kohustusi nädala peale laiali hajutada. Kui üheks päevaks on vaja ette valmistada paar lugemisülesannet, kuid ülejärgmiseks päevaks on sattunud mitu kontrolltööd, siis suunake last, et ta osa ülehomsetest asjadest ette ära teeks.

Mulle tundub, et nädalavahetus peaks kuuluma kvaliteetsele pereajale. Kindlasti kogu perega! Käige koos jalutamas, õpetage lapsele oma lapsepõlvemänge, minge botaanikaaeda kevadet uurima. Jah, ka käimised väsitavad, aga vaim saab niimoodi puhata. Ja mis veel olulisem – koostegemised kasvatavad pere tuuma ja see annab lapsele väga olulise toe. Koolis on kergem sellel lapsel, kelle perel on olemas kindlad kombed, kus pere ühistegemiste eest kantakse teadlikult hoolt. Enesesse uskuv laps saab ka väsimusega paremini hakkama.

Kindlasti väsitab last liigne arvuti taga veedetud aeg. Liikumine toidab vaimu ja annab energiat. Kui muud ei saa, aitab seegi, kui laps kõnnib jala kooli ja koolist tagasi.

Kevaditi tulevad probleemid selgemalt välja

Kristi Raava, Tallinna 32. Keskkooli psühholoog:

Laste kevadväsimus pole reegel, mida kogevad kõik. Väsimus sõltub väga palju pere elustiilist ja keskkonnast. Iga kevad on erinev, isiklikult mulle tundub, et eelmine ja see aasta on olnud lihtsamad. Küllap tuleb põhjust otsida sellest, et kui talvel on korralik lumi maas, on valgust rohkem ja lastel õues midagi teha.

Väsimusega ilmnevad selgemalt laste nõrgad kohad. Laps, kes sügisel on vahetevahel rahutu, võib kevadel muutuda agressiivseks ja konfliktseks. Psühholoogi juurde tulijaid on koolis kõige rohkem märtsis, aprillis ja mais, teine tippaeg on enne jõule.

Kevadeks on ka õpetajad väsinud, neil tundub olevat vähem ressurssi konflikte lahendada.
Laste väsimise põhjuseid on mitmeid. Kõige olulisemad on minu meelest magamatus ja vähene liikumine. Liiga vähe maganud lapsi näeb koolis uskumatult palju! Pole erand, kui algkoolilapsed lähevad magama kell 11–12, põhikooli omad alles 12–1 ajal. Nii on uneaega selgelt liiga vähe!
Vähene õueskäimine on eelkõige linnalaste probleem. Talviti kaob mõnel lapsel füüsiline koormus täiesti ära. Kui keha ei saa liikuda, väsib ka vaim ja inimene läheb tasakaalust välja.

Kevadel võib kurnatust suurendada ka vitamiinide puudus. Olen soovitanud anda talvel lastele B-vitamiini kompleksi ja tagasiside ütleb, et nii tuntakse end rahulikuma ja töövõimelisemana.
Suures linnakoolis väsitab kindlasti ka üldine müra, mida on nii vahetunnis kui tunnis. Vahel olen kokkuleppel õpetajaga lausa soovitanud käitumisprobleemidega algklassilastele anda puhkepäevi, näiteks üks puhkepäev nädalas 3–4 nädala vältel võib hästi mõjuda.
Riskilapsed on need, kel on probleemid kodus, olgu siis lahutus, vanemate tülid, alkoholiprobleemid... Talv on sellisele lapsele keerulisem ka seetõttu, et ta on peaaegu kogu päeva toas. Soojal ajal saab ta pingelisest koduõhustikust vähemalt füüsiliselt eemale.

Kevadväsimuse ennetamist alusta suvel

Anneli Talvik, perearst:

Diagnoosi “kevadväsimus” pole olemas, see on väljend väsimuse kohta, mida seostatakse kevadega. Selle väsimuse juured on meie kliimas – meil on vähe päikest ja see põhjustab D-vitamiini puudust kehas. Organism ei ole igiliikuv masin, seda tuleb aeg-ajalt laadida. Kui kestvale külmale, päikese- ja valguse­vaegusele lisanduvad vähene uni ja pidev töine ülekoormus, siis on selge, et organism väsib ära.

Talvel kulub organismil palju energiat sooja tootmisele. Keha vabaneb soojatootmise stressist alles siis, kui vähemalt kolm ööpäeva on välistemperatuur olnud üle 23 kraadi. Kurnatus kuhjub kevade saabumise ajaks. Ega Eestis pole kerge elada, lisaks kliimale on meil tasakaalust väljas ka töö ja puhkuse osakaal. Inimesed on erinevad, mõned taluvad stressi paremini, teised on tundlikumad. Just nemad väsivad ja haigestuvad kergemini.

Tänapäeval nõuab vanematelt suurt pingutust, et saada lapsed tasakaalustatud režiimi hoidma, et vaimse pingutuse kõrval jääks neil aega ka füüsilise tegevuse ja puhkuse jaoks. Füüsiline koormus on organismi tasakaalustamiseks hädavajalik! Kevadväsimuse ennetamine algab juba eelmisel suvel sellest, et liigud palju õues ning sööd kodumaiseid puu- ja juurvilju.

Väga oluline on, et laps saaks magada. See tähendab, et lasteaia- ja algklassilaps peab koolipäevadel voodisse minema kell 9, muidu ei jõua ta oma 10 tundi täis magada. Ka suuremate laste puhul kehtib reegel – kui uneaeg jääb alla 8 tunni, ei taasta see organismi jõuvarusid.
Palju küsitakse vitamiinide mõju kohta. Jah, multivitamiinide kuur võib tulla kasuks, kuid veebruaris-märtsis ma enam neid võtta ei soovita. Sellal on organism juba niigi kurnatud, multivitamiinide omastamine on aga kehale samamoodi raske protsess. Erand on C-vitamiin, seda peaks kindlasti kevadel võtma.

Multivitamiini-kuuri võib teha näiteks oktoobri lõpus ja mitte kauem kui 1–2 kuud, muidu muutub kogu kompleksi omastamine organismile pigem probleemiks kui toetuseks. Kui lapsed kevadel väsimust kurdavad, siis mina soovitan leida neile võimalikult palju tegevust õues päikese käes ja saata nad varakult magama. Organismi toetamiseks võib juurde pakkuda näiteks astelpajumarju, mis on väga C-vitamiini rikkad.

NII JKSAD ROHKEM

Väsimuse vastu aitavad:

● Õues liikumine. Kui keha ei saa liikuda, väsib ka vaim.
● Mitmekülgne ja vitamiinirikas toit.
● Piisav uni. Lasteaia- ja algklassilaps peab magama 10 tundi.
● Ühtlane õpikoormus. Kui homseks on õppida vähe ja ülehomseks väga palju, tasub osa ülehomsetest asjadest ette ära teha.
● Hea kodune õhustik. Pere koostegemised kasvatavad pere tuuma ja see annab lapsele toe.