Ema istub lauda ja tõstab endale toidu ette. “Tule palun!” hüüab ta veel kord ja hakkab sööma. Ta võtab paar suutäit, kuid siis tema kannatus katkeb. “Merit!” tõstab ta häält. “Mitu korda ma pean sulle ütlema?”Ema hääletõstmise peale ilmub Merit toast välja. Ema on pahane ja Merit pelglik. Mõnusast õhtusöögist, mida ema lootis, ei tulnud jälle midagi välja.

Ema:
“Ma ei oska seda last kasvatada. Ma püüan küll temaga kannatlik olla, aga ta lihtsalt ei tee väljagi ja siis me läheme tülli. Kuidas see saab nii olla, et ta ignoreerib mind? Ma näen vaeva ja teen sooja toidu, ja nüüd on see jahtunud. Miks ma pean talle sada korda ütlema, enne kui ta mind kuuleb, ja ka siis pean vaat et karjuma? Minu jõud on otsas.”

Merit:
“Ema muudkui pahandab minuga. Mul pole enam üldse isu. Ma ei või talle seda öelda ka, siis saab ta veel pahasemaks. On alles lugu! Huvitav, mida Reiu mulle vastu kir­jutas?”

Psühholoog:
“Paistab, et Meritil on probleem kuuletumisega. Ema kutsub teda korduvalt sööma, ent Merit “ei kuule”. Emal tasub mõelda, kuidas käituda nii, et Merit teda kuulma ja märkama hakkaks. Otsesest pahandamisest pole kasu, see tekitab vaid pingeid ja trotsi.”

Nõuanne

  • Lepi kodustega kokku, et lugupidamise märgiks toidu ja toiduvalmistaja vastu istuvad nad lauda esimesel kutsel. Kaasa ka pere lauakatmisse.
  • Ära hüüa lapsele korraldusi eemalt või teisest toast, nii ei pruugi ta neid tõesti tähele panna. Räägi temaga silmast silma.
  • Kui laps ei reageeri esimesele pöördumisele, mine tema juurde, vaata talle otse silma ja puuduta teda. Nüüd ütle lapsele oma sõnum.
  • Kui laps on harjunud mitte reageerima või vanema palve täitmist edasi lükkama, ära lahku, vaid seisa tema kõrval, et ta mõistaks, et sul on tõsi taga.
  • Ole järjekindel, et uus käitumismuster kinnistuks ja laps õpiks, et teise inimese pöördumisele on viisakas ja lugupidav reageerida. Vaata üle oma harjumused: võib-olla oled ka ise arvuti või raamatu taga olles teistele kättesaamatu?

Kuidas aidata?

Heale unele kaasaaitamiseks on erinevaid võimalusi. Tõhusamateks on osutunud:

  • päevakava korrigeerimine nii, et laps piisavalt väsiks;
  • ruumi hämaramaks tegemine;
  • mõõduka vaikuse loomine;
  • temperatuuri muut­mine;
  • lapse kaissuvõtmine;
  • sissemähkimine (lina, kombinesoon, magamiskott);
  • vankris uinutamine-magamine;
  • kiigutamine;
  • öine pissitamine;
  • kaisulooma pakkumine;
  • unelaulu laulmine.

Lapse unevajadus

1–4aastane laps vajab ööpäevas 12–14 tundi und, millest ööuni võiks olla 10 tundi.
4–6aastane laps vajab ööpäevas 11–12 tundi und, millest ööuni on 10 tundi.