„Tänapäeval on arvuti olemas pea igas peres ja lapsed on selle maailmaga tuttavad juba koolieelses eas,“ ütleb Jäneda Kooli algklassiõpetaja ning Tiigri­hüppe SA koolitaja Tiia Salm. „Nii vanematel kui ka õpetajatel on laste arvutikasutamise suunamisel oluline roll. Internet aitab meil ümbritseva maailma lähemale tuua – võimalusi laste arendamiseks arvuti kaasabil on hulgaliselt. Tuleb lihtsalt nendega kursis olla, teada, kus leidub vahvaid õppemänge, kus saab laps oma teadmised proovile panna või mõnd oskust arendada.“

Isiklikku arvutit pole vaja

Küsimus, kas kooli minevale lapsele peaks muretsema oma arvuti, on ilmselt olnud jutuks enamikul koolieeli­kute emadel-isadel. Kas seda õppetöös ka vaja läheb, saab kindlasti uurida lapse tulevaselt klassijuhatajalt enne kooli algust, kuid tõenäoliselt ei ole algklassi lastele arvutit siiski tarvis. Nii usub ka Tartu Mart Reiniku kooli 1. klassis õppiva Kärdi ema Jana Sarap: „Kärdil pole kuni tänase päevani olnud kordagi vaja koolitööks arvutit kasutada.

Juttu pole olnud ka, et nad tunnis seda teeksid. Küll aga on nad pikapäevarühmas mõne korra lastesaateid või multikaid arvutist vaadanud. Kärdil isiklikku arvutit ei ole. Kui vaja, kasu­tavad meie lapsed pere ühist arvutit.“

Jana jagab ka üsna levinud hirmu, et kui lapsel oleks oma toas isiklik arvuti, kaoks ta sinna sisse üpris ruttu ära. Kui aga laps kasutab ühist arvutit, mis asub pere ühises eluruumis, säilib vanematel parem ülevaade, millistel lehekülgedel ta käib, kui kaua tegelikult arvuti taga istub ja milline info talle sealt vastu tulvab.

„Kindlasti ei tohiks me arvuti kasutamist algklassides üle tähtsustada. Küll aga annab kaasaegne tehnoloogia õpetajale uusi võimalusi koolitunde ja õppimist mitme­kesisemaks muuta,“ mainib Tiia Salm.

Reeglid on paigas

Pikka arvuti taga istumist ei ole Kärdile lubatud. Ja õigupoolest pole selleks ei aega ega tahtmistki. Kärt käib nädalas paar korda ka trennis ning mängib sõpradega. Lisaks tuleb vahetevahel õppetükke teha. „Nädala sees meil lapsed tõesti väga arvutis ei istugi. Nädalavahetusel võivad vaadata multifilme, lahendada ristsõnu, midagi joonistada või endale värvimiseks pilte printida.

Kasutuses on neil põhiliselt lastekas.ee ja color-booking.com,“ kirjeldab Jana.
Kui aga laps siiski arvutitunde pikaks tahab venitada, sõlmib Jana tütrega kokkuleppeid. „Ütlen talle, et mina pean nüüd ka arvutis natuke tööd tegema, ning lepime näiteks kokku, et kümne minuti pärast tema lõpetab. Üldjuhul saab Kärt sellest kenasti aru ja probleeme ei ole.“

Pisut vabamat kasutust leiab aga teine e-vidin. „Meie peres on ka tahvelarvuti, mida kõik põhiliselt mängimiseks kasutavad, alustades nelja-aastasest väikeõest Saarast kuni isani välja. Kuid näiteks voodisse või söögilauda ei tohi lapsed seda kaasa võtta, kuigi vahel tahaksid,“ toonitab Jana.

Ka Tiia Salm on veendunud, et arvutikasutamise reeglid peaksid paigas olema: „Arvuti taga kaob aeg märkamatult ja oluline on juba varakult lapsega kokkuleppeid teha. 20 minutit korraga, kokku umbes 1 tund päevas on mõistlik­ aeg algklassilapsel arvutit kasutada. Samuti tuleks vaadata, et arvutiaeg ei satuks vahetult magamamineku­eelsele ­ajale. Tänapäeval kasutavad paljud lapsed peale arvutite ka nutitelefone ja tahvel­arvuteid. Nende puhul peaksid kehtima samad kokku­lepped.“

Telefon aitab iseseisvuda

Telefon väikese kooliskäija taskus pole enam mingi ime. Sellest on lapsele suur abi nii kindlustunde tekitamisel kui ka iseseisvumisel.

„Kuna Kärt liikleb esimesest koolinädalast alates ise koolist koju ja trenni, siis pidasime hädavajalikuks lapsele telefon soetada,“ põhjendab Jana. „Meil ei tulnud kordagi mõttesse telefoni mitte osta. Küll aga ei näinud me vajadust muretseda nutitelefoni koos internetiga, sest internetti ja mängida saab kodus.

Kuna koolis ei ole lastel niikuinii telefoniga mängimine lubatud, ostsime kõige tavalisema nuppudega telefoni.“ Siiani pole Kärt nuti­telefoni küsinud ka.

Peamine lapse telefoni funktsioon on aga see, et ema-isa saaksid lapse päevastel käikudel silma peal hoida. Nii ka Kärdi puhul. „Põhiline on see, et meil oleks kindlustunne, et vajadusel saab laps minu, isa või vanaisaga ühendust võtta ning meie lapsega. On olnud kordi, kus Kärdile ei tulnud meelde, mis bussi peale peab minema. Siis tekkis tal väike paanika: mis nüüd saab, ta on ju üksi „suures“ linnas!? ­Vahel tahab aga Kärt pärast kooli sõbra poole minna ja siis on vaja luba küsida,“ loetleb Jana tütre telefoni täht­samaid ülesandeid.

Kas aga lapsed telefoni vahel ka valesti kasutavad ning suuri arveid tekitavad? Kärdil pole siiani telefoniga pahandusi olnud ja arved püsivad mõne euro kandis. Kuid hea on, kui telefoni kasutamise reeglid kodus lapsega läbi arutatakse – kiusatusi on nutikate vidinate maailmas enam kui küll.

Kasvatame targad arvutikasutajad!

Arvutispetsialist Heiti Kender:
Lapsel peab olema arvuti kasutamise võimalus. Aeg on lihtsalt selline. Reeglid aga kujunevad täpselt nii, nagu areneb keskkond meie ümber. Kuna internet on tänapäeval kõigi jaoks oodatud ja arvestatud põhiõigus, siis peaks olema võimalik seda ka kasutada.

Kas me keelame või reeglistame, kuidas laps võib oma mänguasjadega mängida? Ei. Internetiga on sama asi. Kõige tähtsam on ikka lastetuba ning lastega suhtlemine ja neile ohtude ja võimaluste selgitamine. Samamoodi ei anna me ju lapsele jalgratast kätte ega saada teda pimesi liiklusesse, vaid õpetame. Väga kannatlikult. Lapsevanema ülesanne on suunata laps headele ja õpetlikele internetilehekülgedele.

Telefonikasutamise ABC

  • Lapse telefonile võib rakendada kõnepiirangu või kõnefiltri: piirang võimaldab sulgeda kahtlased ja tasulised numbrid, et neile ei saaks ­helistada; kõnefiltriga saab aga keelata sissetulevad kõned valitud ­numbritelt. See on vajalik, kui lapsele on tehtud näiteks kiusukõnesid.
  • Arutage lapsega, millised teenused on tasulised – näiteks telereklaamide helinate, horoskoopide ja mängude tellimine on automaatselt lepinguga nõustumine ning lapse kõnekaardile rakendub soovimatu kuutasu.
  • Küsige oma kõneoperaatorilt, kas teie lapse kõnepaketil on positsioneerimisteenus. See on vajalik siis, kui telefon kaob või te ei saa oma lapsega ühendust.
  • Arutage läbi, kuidas telefoni kasutada – oluline on vältida telefoni väljavõtmist kohtades, kus see paharettidele silma võiks jääda. Näiteks tänaval või ühistranspordis.
  • Arutage lapsega läbi telefoni kasutamise viisakusreeglid: kellelegi ei tohi teha kiusukõnesid ega saata inetuid sõnumeid, tundide ajal peab telefon olema välja lülitatud.
  • Õpetage lapsele kohusetunnet – tubli laps jälgib ise, kas tema telefon on vaja õhtul laadima panna, et aku ootamatult tühjaks ei saaks.

Häid lehekülgi koolieelikuile ja algklassilastele

Soovitab Tiigrihüppe SA koolitaja Tiia Salm

Emakeelseid arendavaid veebikeskkondi:

  • Mudila (www.mudila.ee). Kõige pisemate parim koht internetis. Keeleõpe internetikeskkonnas on mõeldud abiks emadele-isadele, kes soovivad ­toetada oma 3–7aastaste laste eesti keele õpet.
  • Lastekas (www.lastekas.ee).
  • Frepy keelemängud (www.frepy.eu/part_ee.html). ­Keelelist arengut toetavad mängud 4–8aastastele.
  • Mukimuri sõna- ja numbrimängud
  • (muki.loremipsum.ee).
  • Tähekodu (www.keskraamatu­kogu.ee/px_lasteleht/tahekodu).
  • Kooliks valmis (www.kooliksvalmis.ee). Eestikeelne virtuaalne õppekeskkond 5–7aastastele lastele.
  • Lasteportaal Delfi Täheke (taheke.delfi.ee).

Võõrkeelseid arendavaid keskkondi:

  • ABCya (www.abcya.com). Suur valik­ veebi­põhiseid õppemänge eri vanuse­astme­tele (näiteks matemaatilised mängud peast­arvutamise või arvude järjestamise kinnistamiseks).
  • Õppemängud peast­arvu­tamise treenimiseks (www.fun4thebrain.com/index.html), kus laps saab ise valida tehte, mänguvälja ja raskusastme.
  • Quizlet on abiks inglise keele õppijale (www.quizlet.com).

Veebikeskkonnad lapsevanemale, kust leiab lugemist nii turvalisest internetist kui ka ideid lapse arendamiseks:

  • Targalt internetis (www.targaltinternetis.ee).
  • HÖP (hop-island.com).