Ole lapsevanem, mitte taksojuht
Ameerika lastearsti Harley A. Rotbarti raamat veenab lugejat, et lapsega koos elatud aeg lausa pudeneb käest, kui ei õpi väärtustama iga minutit, mida te koos veedate. Isegi kui ühiste hetkede väärtustamise idee ei kõla avastuslikuna, toimib see ingliskeelse nimetusega strateegia – no regrets parenting (kahetsustundeta kasvatus) – kaasahaaravalt.
Vastukaaluks levinud kvaliteetaja mõistele, millega hõivatud vanemad tihtipeale vabandavad mugavasti välja oma igapäevast lastest mööda elamist, kasutab Rotbart väljendit „uus kvaliteetaeg“. See on aeg, mil oleme lapsega koos, kuid mida me kaugeltki mitte alati ei oska temaga väärtuslikult jagada, nii et mõlemale jääks sellest tore mälestus.
Pakume paar lihtsat võtet, mis puudutavad lapse sõidutamist kooli, trenni ja tagasi koju.
Autoga kooli ja tagasi
Paljud vanemad transpordivad last autoga. Kooli ja tagasi, trenni, ujuma, ringidesse ja tagasi. Sulle tundub, et see on tüütu taksoteenuse osutamine? Mõtle hoopis nii, et see on sinu võimalus veeta lastega koos mõni lisaminut. Isegi kui sinu töökoht asub koolimajast kaugel ja teises suunas, võiksid kaaluda, kas mitte korraldada päeva algus ringi, viia enne laps kooli ja alles siis sõita ise tööle. Kui kulutad koolisõidule näiteks 12 minutit päevas, siis veedad iga nädal tervelt tunni oma lapsega kahekesi! Arvuta, mitu tundi teeb see kooliaastas. See on aeg, mida sa enam kunagi tagasi küsida ei saa!
Kuidas seda aega siis niimoodi ära kasutada, et see ka bensiinikulu väärt oleks?
Häälestu lapse päevale. Harjuge vestlema sellest, mis koolis ees ootab. Milline tund on kõige raskem, milline kõige toredam? Mis teeb lapsele muret? Kellega kohtumist ta igatseb? Kas kodukirjand tuli hästi välja? On ikka kehalise kasvatuse riided kaasas? Küllap möödub mõni hommikune sõit ka unises vaikuses, aga kui laps on harjunud, et saab sinuga oma ootusi jagada, ei jäta ta seda võimalust vajadusel kasutamata.
Ole kärbes armatuurlaual. Kui võtad auto peale ka lapse sõpru, on olukord eriline. On teada-tuntud kasvatustõde, et lapsi täis autos muutub juht nähtamatuks. See on sinu šanss saada aimu, kuidas lapsed suhtuvad oma sõpradesse, mis on sinu lastele ja nende sõpradele sellel eluperioodil oluline; kuidas nad omavahel suhtlevad ja üksteist hindavad. Ja su laps isegi ei märka, et sina oled sealsamas!
Kehtesta autosõidureeglid. Kõige olulisem reegel võiks kõlada nii: autos on keelatud kõik vahendid, mis eraldavad sõitjaid üksteisest. Ei mingit helistamist, sõnumite saatmist, videoid ega telefonimänge, ei mingeid väikseid valgeid juhtmeid, mis kõrvadest välja ripuvad! Teel ollakse üksteise päralt. Need sõidud on piisavalt lühikesed, et lapsed õpiksid olema ilma elektroonilise toe ja pideva ühenduseta. Näost näkku veedetud aeg trumpab Näoraamatu üle, isegi kui seda jagub vaid hetkeks. Ühiselt on lubatud kuulata muusikat või spordiülekannet, kuid võtmesõnaks olgu „üheskoos“.
Treeni jutuajamise nõkse. Ilma isoleerivate vidinateta te lihtsalt peate kasutusele võtma rääkimise nõksud, aga ka üksteise õrritamise, narrimise ning koos naermise. Pikemal sõidul ole loominguline. Kui ette võetakse pikem sõit, näiteks võistlustele või vanaema juurde minek, tuleb kasuks loomingulisus ja eelnev planeerimine.
Peatuge tee peal igasuguste veidrate vaatamisväärsuste juures, einestage ägedates söögikohtades, mängige mänge, milles saate võrdsetena kaasa lüüa (numbrimärgipokker, kilomeetripostimatemaatika, sõnamängud, riikide pealinnad). Korralda võistlus, kes suudab rohkem raadiost tulevaid laule kaasa laulda.
Ole autojuhina eeskujuks. Pole sugugi võimatu, et autosõit ilma e-maailma ühenduseta päästab teie elu. Kindlasti pead sa ennast küllalt oskuslikuks, et jännata mobiiliga, keerata rooli, vajutada pedaali, vaadata peeglitesse ja jälgida liiklust ning samal ajal saata sõnumeid või pidada telefonivestlust. Kuid kas tahad harjutada oma lapsi samamoodi käituma? Pea meeles, et nad jälgivad sind. Kui sa õpetad neile, et auto on alati levist väljas, saab seal telefoni väljalülitamisest samasugune harjumus nagu turvavöö kinnitamisestki. See muudab ka lapsed ettevaatlikumaks, kui nad kunagi ise rooli taha istuvad.
Koolitee ilma autota
Saada ta bussile. Kui laps läheb kooli bussiga, võiksid ta peatusse saata. Teel vesteldes tõsta samuti esikohale algav päev. Kui buss tuleb, kallista last ja ütle, et ootad ta kojutulekut. Või, sõltuvalt lapse vanusest, hiili enne bussi peatusse jõudmist vaikselt minema, et teised lapsed sind koos temaga ei näeks.
Miks mitte jalutada? Kui aeg ja vahemaa lubavad, võiks kaaluda lapsega koos jalutamist – näiteks trenni ja tagasi, kui sihtkoht asub lähiümbruses. Aeglase jalutamise suur eelis on see, et laps rahuneb maha. Tavaliselt koormame me oma tähtaegade ja tempoga nii lapsi kui ka ennast. Ent lapsi ei saa õpetada keskenduma, kui nad peavad pidevalt kiirustama.
Jalutamise võlu seisneb peale rahuliku vestluse ka selles, et kuigi sul võib olla planeeritud koht, kuhu sa välja jõuad, on kõik, mis teiega teel toimub, spontaanne. See pakub lapsele tun-
duvalt rohkem elamusi kui rutiinne autosõit.
Kui lapsega koos trenni jalutamine ei tule kõne alla pidevalt, siis proovi seda vahel harvagi – võta seljakotiga tööd või lugemist kaasa, leia endale vaikne kohake kohvikus või pargis ning oota, kuni lapse trenn lõpeb. Saad ka ise natuke aega maha võtta.
