Ole oma telefonist nutikam

Ema ei olnud sugugi rõõmus, kui 150kroonisele piirangule vaatamata laekus Roberti (10) telefoni­arve summas üle 400 krooni ja mõnikord veelgi rohkem. “Mis see GPRS siin on? Kas mitte internetiteenus?” hakkas ema arvet uurima.

“Mina ei ole netis käinud, ausõna,” raius Robert. “Ma ei ole nii rumal, et ma sellest aru ei saa. Võib-olla telefon läks ise netti.”

Robert ja ema otsustasid minna koos teenindaja juurde selgust otsima. Ilmnes, et kõnepiirang ei võta arveid täielikult kontrolli alla. Üle limiidi helistada küll ei saa, aga poisi kasutatud sisuteenused lisandusid arvele siiski. Üks tuntud raharöövel, mängukeskkond Gameloft, oli hakanud Robertilt võtma regulaarset kasutajatasu. Teenindaja õpetas, et teenusest loobumiseks tuleb saata numbrile 12551 sõnum sisuga “stop”.

Ka tasulist internetiteenust oli Robert enda teadmata siiski kasutanud. Ema ettepanekul loobuti telefoni netiteenusest täielikult. “Aga nüüd ei saa Robert enam ka MMSe saata,” hoiatas klienditeenindaja.

Telefon ise ei tšäti

Roberti telefon ei ole isegi mitte uus ega nutikas. Järjest rohkem lapsi kasutab aga nutitelefone ja paraku saab Tarbijakaitseamet järjest rohkem kaebusi, et need telefonid “lähevad ise netti” ja teevad suuri arveid. “Tarbija, kes on valinud paljude lisafunktsioonidega telefoni, peab teadma, milliseid “üllatusi” sellised telefonid võivad pakkuda, kui neid ei osata piisavalt teadlikult kasutada,” teatab Tarbijakaitseamet.

“Tegelikult telefon täiesti ise midagi ei tee – ei lähe ise internetti ega käi öösiti, kui omanik rahulikult magab, naabripoisi või -tüdruku telefoniga jututoas tšättimas,” seletab EMT avalike suhete juht Kaja Sepp. Samas ta möönab, et probleem on olemas. “Probleemid tekivad üldjuhul siis, kui omanik, enamasti endale teadvustamata, on aktiveerinud seaded, mis ütlevad telefonile, et käi näiteks iga teatud aja tagant internetis andmeid värskendamas. Levinuim asi on e-kirjade telefoni tõmbamine.”

Eelkõige puudutab see jutt just nutitelefone, mis ongi ju loodud selleks, et nendega oleks mugav internetis toimetada. Seepärast käib ka seadete aktiveerimine kergelt, vaid paari jah-vajutusega. Kõik on tehtud selleks, et telefonikasutaja ei peaks vaeva nägema.

Kuidas aga tekivad üllatusarved? Tuleks teada, et kui olete ostnud mobiil­telefoni, mis võimaldab netti WiFi ühenduse kaudu, siis on see näiteks kodu-WiFis või kõigile kasutamiseks avatud WiFi-levialades tasuta.

Kui aga kasutaja satub kohta, kus tasuta WiFit pole, otsib telefon ise mobiilset internetiühendust, mida teenuseosutaja, olgu siis EMT, Tele2 või Elisa, pakub tasulisena. Selle teenusega on aga nii, et kui kasutaja pole liitunud teenusepaketiga, käib hinna arvestus n-ö mahupõhiselt ehk allalaetud megabaitide järgi ja ainuüksi mõne foto allalaadimine võib maksma minna sama palju kui kuutasuga teenusepaketis terve kuu netikasutust.

Väikestele piisab tavatelefonist

Vennaksed Pärtel (11) ja Tobias (8) naudivad nutitelefoni omanike rõõme sügisest saadik, kui said need kooli alguse puhul kingituseks. Puutetundlik ekraan on lahe, saab mängida ja muusikat kuulata. Kuigi teisest küljest – ühe venna telefon on praegu rivist väljas. “PIN- ja PUK-koode sai nii palju peale pandud, et telefon keeras ennast totaalselt lukku,” seletab poiste ema Liina Pilv.

Poistele on ette nähtud üks kõnekaart kuus ja kui limiit on läbi, siis sel kuul rohkem ei saa. “See, et tänu telefonile saab lastel silma peal hoida, teeb kindlasti elu palju turvalisemaks. Samas tundub, et nuti­telefon on selles vanuses üpris mõttetu,” leiab ema.

Ka Kaja Sepp ütleb, et kui vanem ei taha, et laps telefoniga internetis käib, tuleks talle ostagi tavaline, mitte nutitelefon. “Kui aga siiski on soov nutitelefoni omada või kasutab laps netti harva ja ainult teatud puhkudel, tuleks telefoni seadetes muuta interneti pöörduspunkt, kirjutades sinna mingi suvalise teksti. Seda saab vajadusel tagasi muuta.”

Teisalt – kui juba nutitelefon osta, võiks laps selle võimalusi ka kasutada: lugeda e-kirju, suhelda võrgustikes. Siis saab piirata internetikulusid, kasutades kuutasuga pakette. Tihti müüaksegi nutitelefone koos paketiga, mille madalamad kuuhinnad jäävad alla paarikümne euro.

Enne uue telefoni ostmist

• Tee kodutööd – võrdle erinevaid tooteid ja nende funktsioone, uuri teiste kasutajate kogemusi ja otsusta, mida sa telefonilt vajad.
• “Ise lähevad internetti” enamjaolt uue põlvkonna telefonid ehk nutitelefonid. Küsi teenindajalt telefoni seadete ning nende muutmise kohta, eriti automaatse internetiühenduse kohta.
• Uuri ja võrdle mobiilse interneti pakette. Kindla kuutasuga pakett säästab üllatusarvest, erinevalt mahupõhisest arvestusest.
• Telefonil peab olema kasutusjuhend, mille juhtnööride abil saab muuta telefonis seadistused selliseks, et auto­maatne nettiminek ei oleks võimalik. Seadistusi saab lasta muuta ka telefoni­teeninduses, kuigi selle eest küsitakse mõnes kohas teenustasu.
• Välismaale minnes võivad mobiilsele internetiteenusele rakenduda teised tingimused ja hinnad ning näiteks kodus kasutatav kuutasupõhine arvestus võib välismaal asenduda mahupõhisega.

Allikas: Tarbijakaitseamet