Kutsu appi Veebivend

Lapsevanemat toetab Veebivend. See on virtuaalne sõber, kes juhendab lapse tasandil, millistel veebilehtedel liikuda ning kus ja kellega tutvust sobitada. Veebivenna kampaania käivitasid Microsoft Eesti, Tallinna Perekeskus, Lastekaitse Liit ja veebikülg www.lastekas.ee. Selle sünni tingis aina süvenev probleem: lisaks lastele surfavad internetis ka tegelased, kes meie järeltulijatega just headel eesmärkidel tutvust ei tee.

Veebivennaga seoses tehtud küsitlus näitas, et jututubade ja suhtlusprogrammide kasutajaid on 6–8aastaste laste hulgas 15% ja 9–10aastaste seas 63%. Veebivenna kohta saate lugeda netilehelt www.lastekas.ee.

Kahju võivad põhjustada ka lapsed üksteisele: internet näib olevat anonüümne ja kõike lubav. Palju paha võib tekitada mõtlematult öeldud sõna või netti üles riputatud pilt klassikaaslasest. 16% küsitletud lastest leidis, et veebis on lubatud norida ja teisi kiusata.

Ei vägivaldsetele mängudele!

Palju on mänge, mille sisuks on tulistamine, tapmine ja peksmine. Vägivallast ei saa üle ega ümber, sest ka televiisorist tuleb enamasti vaid seesuguseid multikaid ja filme. Kuidas selle tulva aga vähendada?

“Meie peres on kindel reegel: lapsed saavad kasutada internetti mängimiseks 20 minutit päevas, nädalavahetuseti kaks korda 20 minutit,” kirjeldab Linnar Viik. “Vahel on perioode, mil koolist tulles tahetakse kohe arvuti taha minna. Vahel ununeb see muude, toredamate toimetuste keskel aga sootuks. Meie peres on reegliks ka, et vägivaldseid mänge ei mängita.

Mõiste vägivaldne tuleb avada üheskoos lapsega arutelu teel – see on talle ühtlasi arusaamist edendav harjutus. Arvuti ega multikas ei tohi täita lapsehoidja rolli (kuigi pahatihti see just ongi õlekõrs, mis annab vanematele aega oma asju toimetada). Ennekõike peab arvuti last arendama. Internetis on palju arendavaid mänge ja ka palju saasta. Valikute langetamise juures peab osalema lapsevanem – ta vastutab otseselt selle eest, mida laps mängib,” kinnitab Viik.

 
HOOLI OMA ARVUTIST

Kas olete mõnikord oma kodu­arvuti hingeellu süüvinud ja teate, millised ohud ähvardavad teie tarkusemasinat? Nõu annab Kristjan Sakk, Audentes Ariko Arvutikooli koolitusjuht. Tänu oma kahele pojale Rendorile (6) ja Rolandile (2) on Kristjan enamikku arvutirünnakuid ning viiruseprobleeme omal nahal tunda saanud.

Flashi mängud. Enamik internetis olevatest arvutimängudest, ka need, mida vahendab www.mangukoobas.ee, on Flashi mängud. Nende mängimiseks peab olema arvutisse salvestatud Flashi pleier. Tavaliselt on seda ka korra tehtud. Hiljem aga ununeb pisiasi, et tarkvara on vaja uuendada. Sealhulgas pleiereid, mis mängimise võimalikuks teevad.

Kristjan Sakk: “On terve rida “pahalasi”, kes uurivad erinevaid programme ja avastavad turvaauke, mille abil on internetti ühendatud arvutis võimalik käivitada eri programmikesi. Nii on ka Flashi pleieriga. Eelmise aasta märtsis avastati turvaauk, mis võimaldab saada kontrolli kasutaja arvuti üle.

Seega soovitan vanematel alati kriitilise pilguga vaadata, kas arvutis kasutatavatele programmidele on tootja pannud netti üles parandused, mis turvaaugud ehk programmilised vead ära parandavad. Näiteks sellel lingil on uudis Flashi pleieri uuendamise kohta: news.com.com/Fix+in+for+critical+Flash+ player+flaws/2100-1002_3-6049676.html.

Multipleieri mängud. Teine ohukoht internetis mängimisel on multipleieri mängud. Need on mängud, mida lastel on võimalik üle interneti kasutada.
“Siin tekib oht, et teisel pool ei pruugi vastas olla samaealine laps, vaid mõni kuri arvutikasutaja, kes üritab suhtlemist võimaldavates mängudes lastelt arvutiparoole välja petta. Heausklik laps need tavaliselt ka annab,” hoiatab Kristjan Sakk. Seejärel tuvastatakse arvuti võrguaadress ja kontroll arvuti üle ongi saadud. Siit soovitus: “Ärge jagage tundmatule – ükskõik kui hea virtuaalne partner ta on ja ükskõik kui palju ta teiste mängijate vastu aitab – mitte ühtegi parooli ega e-posti aadressi.”

Ohtlikud bännerid. Saki sõnul tuleb oma järeltulijat kindlasti hoiatada ka kirjude ja vilkuvate bännerite eest, mis ahvatlevad lapsi mängude lehel. “Klikkimise tulemuseks võib olla mõne paha programmi salvestamine arvutisse. See ei pruugi pealt vaadates olla midagi muud kui näiteks loomapiltidega ekraanisäästja. Tegelikult aga käivitub arvutis pisike nuhkprogramm, mis klahvivajutusi ja ekraanipilti salvestab ning seejärel selle info programmi autorile saadab,” nendib Sakk.

“Arvutiga mängimisel nende klahvide teadasaamisest suurt miskit polegi. Kui aga lapsevanem internetipanka kasutab ja tema tegevust jälgitakse, siis on kuri karjas.”

Kahtlaste piltide (värvilised vilkuvad nupukesed, loomapildid jms) kaudu on lihtne installeerida arvutisse programmikesi, mis brauserit avades ekraanile reklaame kuvavad. Tavaliselt on siis ka brauseri menüüreale lisandunud igasugu nupukesi, mille vajalikkus on küsitav. Kõik see koormab liialt arvutit ja võib viia masina pideva kokkujooksmiseni.

“Kui ekraanile ilmub kahtlane aken erinevate nupukestega, siis neid ei tohi vajutada. Laps peaks ema või isa appi kutsuma ja välja selgitama, mis aknaga on tegu,” soovitab Kristjan Sakk.

VAHVAD LASTELEHED

Imikutele
Beebidele leiab internetist vahvaid laulvaid loomi ja häälega multifilmilõike. Ohtralt on neid veebiküljel www.hot.ee/nunnukad/beebid.html.

Paljudele titadele meeldivad teletupsud. Lihtsaid tupsumultikaid ning väikelapsele sobivaid internetimänge leiate www.tele­tubbies.com. Samas on mõeldud ka pisut suurematele lastele: lehelt saab välja printida värvimiseks mõeldud pilte.

Loomulikult peab arvestama sellega, et tita pole veel arvestatav arvutikasutaja. Esimesed tõsised arvutipõlvkonnad on praegu kasvamas ning arvutikiirguse kasud ja kahjud ilmnevad alles hiljem.

Väikelastele
Väikelapsed on kui üks mees kolmapäeviti arvuti taga ja ootavad www.lastekas.ee veebilehele lisanduvat Jussi-multikat. Tähelepanuväärne netileht on saanud uskumatult populaarseks ning seal pakutakse ka muud põnevat. Pisut suuremad leiavad lehelt mänge, üles võib laadida perepilte ning osaleda viktoriinides ja võistlustel. Boonuspunktide eest kingitakse nii virtuaalseid kui füüsilisi auhindu.

Hea veebileht väikelastele, mis tekitab kindlasti vaimustust, on www.uptoten.com. Kasulikke näpunäiteid ja mänge leidub ka ka www.ee.pampers.com kodulehel. Samuti meeldivad väikelapsele www.limonaad.ee mängud, kuid sedasorti netilehed on siiski rohkem reklaamiotstarbelised.

Kindlasti tasub aga jälgida, et liigne arvutikasutamine ei hakkaks pärssima mudilase muud tegevust. Väikelapsele on siiski kõige tähtsamad füüsiline tegevus, näpuosavusmängud ja värske õhk.

Koolilapsele

Koolilaps vajab mängimise kõrval juba ka tarkust jagavaid veebisaite, mis aitaksid koolitöödes ja huvialasid puudutavates küsimustes nõu ja jõuga. Selles on ületamatu www.miksike.ee. Leht pakub nõkse tõhusaks õppimiseks, asjalikke artikleid teadusmaailmast lastele arusaadavas keeles ning uudiseid. Miksikesest on palju kasu ka õpetajatele ja lastevanematele.

Loomulikult on õppimise kõrval väga oluline osa meelelahutusel ja mängimisel. Mänge leiab internetist enam kui küll, tuleb vaid otsingut kasutada. Mõned lihtsamad ja installimist mittevajavad mängud leiate veebilehelt www.lego.com. Liiklust õpetab mänguliselt www.lll.ee. See leht võiks ka vanemat huvitada, nii et ta leiab aega koos lapsega arvuti taha istuda.

Internetileht www.meieoma.ee on koht, kust lapsed oma telesõprade eluolu kohta uurida saavad. Seal elavad Buratino ja teisedki vahvad tegelased.

www.peremeedia.ee on üsna uus veebikülg, mis peaks õpetama meediat “lugema” ning mõistma, missugused on head ja halvad tavad. Mis oleks parem, kui õpetada seda lapsele harjumuspärase peremudeli kaudu – internetis elabki nüüdsest perekond Tiibus.