Teeme tutvust inimese ajuga. Aju eri osadel on erinevad ülesanded, mis sageli omavahel konkureerivad. See väljendub vastandlikes tunnetes ja soovides. Laename siinkohal professor Dan Siegeli kontseptsiooni kahekorruselisest majast ja selle elanikest. Ülemisel korrusel elavad praktiline Peeter ja analüütiline Kadri (prefrontaalne korteks), kes on ennastjuhtivad, ratsionaalsed ja oskavad probleeme lahendada. Alumisel korrusel elavad tundeline Eva, äkiline Riina ja näljane Riho (limbiline süsteem), kes on emotsionaalsed, pisut ägedaloomulised ning tegelevad tähelepanu suunamisega meie kohestele vajadustele.

Aju töötab kõige paremini, kui ülemine ja alumine korrus teevad koostööd. Kui miski elus tekitab näiteks tugeva negatiivse emotsiooni (viha, ärritus), võtavad juhtimise üle allkorruse Eva, Riina ja Riho. See võib viia impulsiivse ja mitte väga loogilise käitumiseni. Näiteks teame, et vihastades ei ole mõistlik häält tõsta ega karjuda, aga samas ju tahaks. Suure näljaga haarame poest kõikvõimalikke kohe suhupandavaid snäkke, selle asemel et oodata koduni ja seal tervislikku toitu valmistada. Täiskasvanutena oleme juba kogenud, tunneme ennast ja enda vajadusi paremini ning suudame ette planeerida käitumisjuhised erinevateks olukordadeks. Näiteks teades, et tavaliselt tekib kell kolm päeval väsimus, hoiame lauasahtlis pähkleid või puuvilja või võtame endale päeva keskel pausi, et veidikeseks jalutama minna.

Inimese aju areneb 25. eluaastani ja kõige viimasena saavutab küpsuse prefrontaalne korteks (maja ülemine korrus). Seega ei tule loogilised valikud teismelisel lihtsalt. Impulsiivne ja riskiv käitumine aitab teismelistel enda piire avastada, katsetada ja riskida, kuid neil on vaja juhendamist ja arutelusid, et mõista, miks just niimoodi käituti ja kas saab ka teisiti. Lapsevanem saab olla üks neist inimestest, kelle poole teismeline pöördub, kui ta on näiteks vihane, kurb või pettunud oma käitumise üle või teiste reaktsioonide tõttu. Lapsevanemana saab koos teismelisega arutada, kuidas ta tuli sellise mõtte peale, et peaks venna autoga salaja sõitma minema ja mis oleks võinud juhtuda. Saab arutleda, millised katsetused on mõistlikud ja mida kohe kindlasti peaks edasi lükkama, seniks kuni terve keha koos ajuga on välja arenenud.

On ülioluline, et noore aju saaks täiel määral tugevaks ja küpseks. Lapsevanem või ka õpetaja saab eluks vajalike oskuste arengule kaasa aidata, pakkudes lapsele kaaslast keeruliste arutluskäikude juures, olles toeks emotsioonide ja vajaduste mõistmisel ning kehtestades piire seal, kus noor nende vajadust ise veel ei tunneta. Nende piiride seadmisel on lapsevanemale toeks tema enda ülemise korruse Peeter ja Kadri, kes aitavad otsida vajalikku infot, et põhjendada ja selgitada teismelisele, milline käitumine on lubatud ja milline mitte. Üks konkreetseid näiteid on alkoholi vallast, kuna uued uuringud näitavad, et alkoholi tarvitamine teismelisena mõjutab oluliselt just prefrontaalse korteksi arengut. Lastevanemate jaoks on oluline kehtestada alkoholi tarvitamise osas selged piirangud, kuna eesmärgiks on kasvatada üles teismeline, kes täiskasvanuna oskab võtta vastutust ja käituda täiskasvanule vastavalt.

Allikas: tarkvanem.ee