Hirmul on suured silmad

Praegu on vanemad oma lapse üle väga uhked. Tüdruku eripärale ei viita miski – Greete silm särab, koolis õpib hästi, klapp teiste lastega suurepärane. Ometi pole alati kõik lihtsalt läinud. Vanematel oli mitmeid hirme, peamiselt peljati, kas laps hakkab rääkima ja kuidas teised temaga suhelda saavad. Hirmul olid siiski suured silmad. Poolteiseaastaselt käis Greete implanteerimisoperatsioonil ja peatselt hakkas arenema kõne. Vanemad on lapse arendamisse palju aega ja energiat panustanud, aga neil jagub kiidusõnu ka arstidele ja teistele spetsialistidele, kes tüdrukut on aidanud.

Ka Greete kooliminek tekitas peres hirme. Õnneks võttis Kuristiku Gümnaasiumi koolipere tüdruku kohe omaks. “Keegi ei näe tema puuet, vaid Greetet ennast,” ütleb ema. “Nüüd on Greete juba kolmandas klassis. Mõtlen tihti, et kõik on läinud palju lihtsamalt kui alguses kartsime.”

Investeering emotsioonidesse

Greete tantsib, laulab, teeb kergejõustikku ja armastab julgust nõudvaid trikke. Võõrad ei pane tähelegi, et kuulmiseks vajab ta protsessori abi.

Kangustite pere põhimõtteks on, et investeerida tuleb emotsioonidesse, mitte asjadesse – asjad purunevad, mälestused jäävad. Lastel pole palju mänguasju, küll antakse neile võimalus kogeda ja osaleda erinevates tegevustes, mis täidaks kogemustepagasit ning paneks silmad särama. “Oleme koos õues, reisime, suuname lapsi võimalikult paljude asjade juurde, eks siis tulevik näitab, kes milliste hobide juurde jääb,” räägib Age.

Greete on pere lastest kõige aktiivsem ja julgem. “Veeparkides tuleb tal kõik torud ära proovida, suusareisil ei olnud ühtegi nõlva, kust ta poleks julgenud alla sõita,” räägib ema. “Kergejõustikutrennis on ta kõige kiirem, teeb isegi suurematele poistele ära. Mina ei tea, kust ta oma energiat ammutab, aga puudu pole sellest kunagi.”

Hiljuti tuli Greete koolist jutuga, et läheb mudilaskoori katsetele. Ema ja isa tegid kodus selgitustööd, et kui koori ei pääse, pole ka kurvastamiseks põhjust. On ju selge, et viisipidamine ning rütmitunnetus pole kurtide laste tugevaimaks küljeks. Aga Greete võeti koori vastu, nagu ka rahvatantsutrenni, kus ta alguses jäi pisut rütmist maha, aga tahe ja pealehakkamine viisid sihile. Nii käis tüdruk tänavu ka tantsupeol, mis tegi lapse siiralt õnnelikuks.

Järgmisel aastal saab Greete uue kõneprotsessori, mida vahetatakse iga 7 aasta tagant. Ema räägib, et laps juba ootab uut, sest see on eelmisest mugavam, väiksem ja moodsam. “Ainult mütse ja rattakiivrit ostes peame jälgima, kuidas see istub, muidu on Greete täiesti tavaline laps,” muigab ema.

Oktoobrini on käimas Kalevi kommivabriku ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi ellukutsutud heategevuskampaania “Ole kah käpp!”. Selle raames annetatakse igalt müüdud Mesikäpa tootelt 2 senti kuulmispuudega lastele vajalike kõneprotsessorite omaosaluse tasumiseks. Kampaaniaga on plaan koguda vähemalt 20 000 eurot, millest saab abi kuni 40 perekonda, kus kasvab kuulmispuudega laps. Teiste seas saab uue protsessori ka Greete.