Kuidas aru saada, kas tegemist on suurema või väiksema probleemiga ja kuidas otsida lahendust

Põhjuseid selliseks käitumiseks võib olla mitmeid — alates väikevenna sündimisest, mis toob perekonda suuri muutusi kuni keerulise psühhiaatrilisediagnoosini välja (sellisel juhul on vajalik kaasata psühhiaater, psühholoog ning vahel ka ravimid).

Vaatamata probleemi algpõhjusele tekitab lapse kätumine muret ja meelehärmi tema kaaslastele ja õpetajatele ning ka lapsevanematele, kelle tütre või poja klassis see õnnetu laps õpib.

Tihti pannakse käitumisprobleemidega lapsele silt külge ning selle sildi järgi hakkavad käituma lapse kaaslased, õpetajad ja lapsevanemad, kuid see vaid toetab selle lapse negatiivse käitumise arengut. Selle asemel peame pakkuma talle võimalust õppida uusi sotsiaalseid oskusi, ka probleemilahendamise oskust, vaid nii võime oodata temalt positiivset käitumist, kuid seda muutust ei maksa oodata ka liiga ruttu — väga palju oleneb lapse käitumise tagamaadest.

Selle asemel, et last sildistada, võiksime mõelda selle lapse käitumisele uues võtmes — tunda siirast huvi, mis on tema käitumise taga. Pole olemas “häid” ja “halbu” lapsi. On lapsed, kellel on head sotsiaalsed oskused ja kes teavad, kuidas probleeme lahendada, ja need, kes seda hästi ei oska.

Lapsevanem saab tundi segava kaaslase üle kurtvale lapsele seletada, et see laps ei ole teinud valikut nii käituda, ta lihtsalt ei oska teistmoodi, sest tal on mingi mure, mis teda vaevab ja mille lahendamisega ei saa ta üksinda hakkama. Ka võib lapse tavapäratu kätumine olla hoopis abipalve või appihüüe.

Ülevaade olukorrast aitab käitumisprobleemiga last paremini mõista ning selle kaudu ka ennast arendada. Vanem saab oma lapsele õpetada empaatiavõimet, et teistmoodi käituvaid inimesi mõista.

Kuidas õpetada lapsi teistega arvestama, sellest loe SIIT!

Me ei tohiks mitte niivõrd otsida põhjusi, miks käitumisprobleemiga laps meist erineb ja kuidas ta meile ei sobi, me peaks otsima koos oma lapsega seda, mis meis on selle teise lapsega sarnast ja kuidas me tema käitumist selle kaudu mõjutada suudame.

Kindlasti tuleks koolis teisi häiriva lapsega ja tema vanematega individuaalselt tegeleda, et teada saada lapse käitumise põhjus ning vajadusel pakkuda perele nõustamist või leida lapsele tugiisik,kellega tal tekib usalduslik kontakt.

Vahel võib kasu ollavaid ühest vestlusest, et mõista lapse käitumise tagamaid ning õigesti reageerida. Kahjuks ei jõua klassijuhataja suures klassis kõigi muredega üksi hakkama saada ja tegelikult ei peagi õpetaja üksi kõiki probleeme lahendama; tema töö on märgata, reageerida ja abi otsida.

Klassis märgatud probleemi võib ta ise lahendada, pöörduda kooli tugispetsialisti poole võipaluda appi kellegi väljastpoolt kooli — inimesed, kes teevad lastele ja noortele sotsiaalsete oskustearendamise rühmatöid, nõustavad-jõustavad spetsialiste, kes lastega töötavad ning toetavad ka lapsevanemaid.

Tasub teada, et koolikiusamine on juba algklassides küllalt levinud. Loe selle kohta SIIT

Allikas: MTÜ RuaCrew