Isa:

“Tüdruk, kas meil mitte ei olnud jutt, et kraanikausi hoiame puhtana? Mingi kord peab ikka majas olema. Ükskord lähed mehele ja sellist lohakat naist ei kannata ükski mees.”

Meeri (pööritab silmi ja venitab):

“No läks meelest, jah. Mis siis on nii väga?! Paar kruusi kraanikausis ei ole veel maailma lõpp... ja üleüldse, see pidev mehelemineku jutt käib lihtsalt närvidele!”

Kommentaar

Paistab, et isal ja tütrel on erinev korra­vajadus. Isa püüab Meerit oma vanemlikku võimu kasutades panna käituma moel, mis vastab tema vajadusele. Meeri ootab isalt, et teda koheldaks võrdselt positsioonilt, ja paneb pahaks, kui isa seda ei tee. Karta on, et Meeri “unustab” nõud ka tuleval korral pesemata ja hoiab lihtsalt isa silma alt eemale.

Jõuga sundimine võib toimida lühemas perspektiivis, pikemalt see vaid kahjustab suhteid. Seepärast mõned nõuanded, kuidas teismelisega oma vajadustest rääkida.

Nõuandeid

Teismelistel, nagu meil kõigil, on lihtsam sõnumit vastu võtta, kui räägite enda nimel, mitte mingit abstraktset ideed (kord on tähtis!) silmas pidades. Teismelisel võib olla oma ettekujutus, mis on tähtis.

Niisiis võiks isa öelda: “Meeri, ma pesin hommikul nõud ära ja mulle ei meeldi sugugi, et kraanikausis jälle pesemata tassid vedelevad. Kas sa võiksid nendega midagi ette võtta?”

Meeri (veidi pahuralt): “Mul läks hommikul kiireks ja praegu ma just tulin koolist ja olen väsinud.”

Nüüd on isa kord teha käiguvahetus ja ilmutada mõistmist: “Sa tahad natuke puhata.”

Meeri (tänulikult): “Aga ma võin need nõud poole tunni pärast ära pesta.”

Toodud näites on kumbki pool saanud oma vajadust väljendada ja tunneb, et temaga arvestatakse. See hoiak nõuab vanemalt küll kannatlikkust ja võimet last kuulata, kuid tasuks on parem õhustik kodus.

Kuidas sinu kodus laste ja vanemate vahel kodutööd jagatud on?