TEST: Kas oled oma lapse jaoks vaid näiliselt olemas?

Noored igatsevad oma vanemaid! 15-17aastased tunnevad oma ema ja isaga aja veetmisest tõsiselt puudust ning jätaksid nutitelefoni või arvutiekraani hea meelega sinnapaika, kui saaks ema-isaga koos süüa, telekat vaadata, šopata või lauamänge mängida, vahendab Helsingin Sanomat Elisa läbi viidud uuringut.

Kas vanematel pole siis aega või hoopis puudub tahtmine oma lastega koos olla, et laste soov ema-isa tähelepanu saada ei täitu?

Mannerheimi lastekaitseliidu noorsootöö juhtivspetsialist Jenni Helenius ütleb, et tihti on vanemad oma tegemistesse nii süvenenud, et unustavad küsida, kuidas lastel läheb. Teismeliste vanematel võib olla ka keeruline aru saada, kust läheb piir — millal vajab laps oma aega ja millal hoopis tähelepanu.

Elisa kõneisiku Minna Virtaneni sõnul tuleks meeles pidada, et mida rohkem lapsed ja vanemad omavahel suhtlevad ja koos tegutsevad, seda usalduslikum suhe nende vahel on ja seda rohkem tuge noored oma emalt ja isalt saavad. Ja seda õnnelikumad ja rahulolevamad teismelised on.

Aga küsitlusest tuli välja murettekitavaid nüansse. 14% noortest räägib oma emaga pikemalt kui 10 minutit veel harvem kui ühe korra kuus! Isadega on veelgi harvem seis — 27% noortest tunnistas, et papsiga saab pikemalt kui 10 minutit aega veeta vähem kui korra kuus. Jenni Helenius ütleb, et Mannerheimi lastekaitseliidu poole pöörduvad noored tihti just selle murega, et neil pole kellegagi rääkida ja nad tunnevad ennast väga üksildastena. Koguni 45% lastekaitseliidule tehtud kõnedest puudutas üksindust.

Helenius mõistab, et vanematel on nii palju argiteemasid, millega tegeleda, et laste jaoks ei jää lihtsalt mahti, kuid kui suhtlus lastega jääb ainult õiendamise tasemele, sest teismeline sai koolis halva hinde või jäi tal tuba koristamata, on see laste jaoks väga kurb. Rääkima peab ka positiivsetest asjadest ja anda lapsele märku, et vanem tahab tema seltskonnas olla, ta naudib temaga koos olemist ja tunneb huvi tema elu ja tegemiste vastu.

Ei oska kuidagi jutule saada? Siin on mõned soovitused mõnusamaks vestluseks!

1. Kui laps alustab vestlust, kuula teda ja küsi lisa. Ära oleta!

2. Näiteks koos kokkamine on väga hea viis lapse päevaste tegemistega kurssi viia.

3. Samuti kasuta võimalust lapsega koos autoga sõitmiseks. Autos on hea ja rahulik vestelda, keegi ei sega ja kummalgi teist pole võimalik põgeneda.

4. Jutt ei pea alati olema väga tõsine. Vestelge filmidest, muusikast, sõpradest, uudistest…. peaasi, et te räägite!

5. Loo ühine vestlusgrupp Whatsappi või Messengeri. Ära kasuta seda ainult õpetamiseks ja kamandamiseks, vaid jaga seal ka meeldivaid ja lõbusaid pilte, videoid ja lookesi. Lahedatest vestlustest jääb hea tunne: mu pereliikmed mõtlevad mu peale!

6. Leia aega lapsega kahekesi olemiseks. Minge metsa, kinno, kohvikusse, trenni, šoppama… Pange telefonid käest ja suhelge omavahel.

7. Aja ta naerma, kallista, räägi sõbralikult ja lahkelt. Kui sa ei oska oma tundeid hästi välja näidata, tee seda läbi igapäevatoimetuste — tema lemmiksöök, pane riided valmis jne.

8. Meenuta oma noorust ja tuleta meelde, mis tunne on olla noor. Nii mõistad ka oma lapse plahvatusi paremini ja oskad osavõtlikult ja rahulikult vestelda.

9. Pea meeles, et kuigi laps võib olla sinust peajagu pikem ning püüab iseseisvuda, vajab ta siiski sinu olemasolu ja tuge. Küsi iga päev, kuidas tal läheb ja kuidas päev möödus.

TEST

Ja siin on sulle väike test, mis aitab sul mõista, kas sa tegelikult tunned oma last. Näita neid küsimusi ka lapsele ja sul ongi pikemaks ajaks jututeema olemas! Vasta igale küsimusele “tean” või “ei tea”.

1. Mis on lapse parimate sõprade nimed?

2. Mida ta viimati oma raha eest ostis?

3. Millist muusikat ta kuulab?

4. Kas laps on teie kodu reeglitega päri? Kui ei, mis teda häirib?

5. Kas laps on purjus olnud?

6. Kas lapsel on olnud pruut/peigmees? Kas ta käib praegu kellegagi kohtamas?

7. Kas laps teab, kust narkootikume saab?

8. Kas lapse sõprusringkonnas on uimastid ringi liikunud?

9. Milliseid õudusunenägusid laps näeb?

10. Mis on lapse lemmiktoit?

11. Milliseid sotsiaalmeediakanaleid laps kasutab?

12. Milline on lapse lemmik õppeaine?

13. Milline on vihatuim õppeaine?

14. Milline iseloomujoont laps sinu juures kõige rohkem hindab?

15. Milline iseloomujoon sinu juures lapsele kõige rohkem närvidele käib?

Kui said rohkem või võrdselt “ei tea” vastuseid, on sul üht-teist, millele mõelda. Sa peaksid oma lapsega rohkem aega veetma ja tema elu vastu märksa rohkem huvi tundma, sest üks tõeliselt hea lapsevanem teab unepealt vastuseid kõigile küsimustele!