Toiduliidu juht Sirje Potisepp möönab, et puudub ühesugune arusaam, mis on valmistoit. Praegu liigitub selle alla nii toit, mis on tootmisettevõtetes valmistatud kui ka see, mida erinevates kaubanduskettide soojaletis pakutakse.

„Valmistoitude osas liigub endiselt palju müüte,” kahetseb Potisepp. „Kuigi see sektor on viimasel aastakümnel kiirelt arenenud just tervislikkuse suunal – turule on toodud järjest naturaalsemaid ja tervislikumaid tooteid. Neis on vähendatud soola, suhkru, rasva ja tarbetute lisaainete sisaldust ning see trend jätkub. On väär väita nagu oleks valmislihatooted ebatervislikud.”

Tänapäeval ei kasutata enam nõukogude ajast pärit mõistet „poolfabrikaat”. Parem nimetus on valmistooted – need on sellised, mis vajavad kodus vaid soojendamist – kotletid, viinerid, pelmeenid, paneeritud tooted, eelküpsetatud liha, purgisupid jne. „Ise toidu valmistamine on ikka esmane, kuid järjest kiirema elutempo juures on sellised kiired lahendused mõnel päeval loomulik osa meie toidulaual. Üha populaarsemaks on muutunud ka nö valmispraed, mis on valmistatud täisväärtuslikust ja kvaliteetsest toorainest eestlaste maitse-eelistusi silmas pidades.”

Viineri kaitseks

Paljud pelgavad viinereid jt lihatooteid, pidades neid väga kaloririkasteks, tõdeb Potisepp. Selline arusaam võib olla seotud müüdiga, et need tooted on tehtud kõigest muust kui lihast. Tegelikkus on see, et toodete valmistamiseks kasutatava liha maksimaalne rasva- ja sidekoe sisaldus on seadusega piiritletud ning kui sealiha rasvasisaldus ületab 30%, tuleb seda juba eraldi märkida “seapekk”. Samuti ei tohi liha sisalduse hulka arvestada kamarat – ka see peab olema pakendil eraldi välja toodud. „Pakendit lugedes võite olla kindel: kui tootja märgistab lihasisaldusena 75%, nagu seda näeb näiteks Rakvere Lihakas Doktoriviineri pakendilt, siis kogu nimetatud 75% ongi korralik ja valitud liha,” julgustab Potisepp.

Kui aga võrrelda näiteks viinerite kalorsust teiste igapäevaste toodetega, siis näeme, et viiner ei olegi kõige kaloririkkaim toode. 100 grammi viinereid sisaldab 221 kilokalorit, mis on keskmiselt sama palju kui 100 grammi praemuna või musta leiba; keskmise rasvasisaldusega (25-26%) juustus on juba 330 kilokalorit 100 grammi kohta ning 100 grammi maapähkleid annab koguni 570 kilokalorit. „Viinerid sisaldavad lapse arenguks olulist komponenti – liha ning seda just lastele sobival ja meeldival kujul.” Aga et saada kvaliteetseim toode, tuleb poes lugeda silte ja teha õige valik!

Purgisupp pole päris?

Potisepp kiidab, et paljud tootjad on pakendanud valmistooted käepärastesse pakenditesse, näiteks tervislikud püreesupid pudelites. Nö mugavustoidu tootjad pakuvad tema sõnul lahendusi, mis aitavad erinevatel tarbijatel lahendada erinevaid vajadusi. „Näiteks peab laps saama peale kooli üksi kodus olles sooja toitu, ilma, et tuleks tegeleda kokkamisega, kus on kasutuses kuumad pannid-potid ja teravad noad,” toob ta näite. Püreesupp tuleb aga vaid mikrouunis soojaks lasta, puistada peale sepikukuubikuid või liha ja ongi tervislik toit olemas.

„Purgisuppide kohta liigub hulgaliselt müüte, kuid mõelgem kaasa,” vangutab Potisepp pead. „Kodus näiteks traditsioonilist frikadellisuppi keetes vajame kartulit, porgandit jt erinevaid köögivilju ja frikadelle. Keedame need ja maitse järgi lisame veel soola (kusjuures teeme seda käeliigutusega harjumuspäraselt, mitte ei mõõda!), maitseaineid ning sageli veel ka puljongikuubiku. Täpselt samamoodi, värskest kodumaisest köögiviljast valmistatakse tänapäeval toidutööstuses purgisuppi. Töötlejad kasutavad näiteks ka lisaainetevaba, erinevatest ürtidest ja maitseainetest valmistatud puljongit (ei lisata supile klassikalist puljongipulbrit), soola mõõdetakse milligrammi täpsusega. Mille poolest see siis kodus valmistatust vähem tervislikum on ja miks seda siis vältima peaks?”

Potisepp rõhutab, et pigem on küsimus selles, et ühegi toiduainega ei tohiks liialdada ning märksõnadeks on tasakaalustatud toitumine, mitmekesisus ja mõõdukus ehk peaks jälgima tervisliku toitumise üldiseid põhimõtteid. Probleemid tulevad pigem sellest, et liigutakse vähe, süüakse ühekülgselt ja kogused on suured, mitte sellest, et süüakse kvaliteetset valmistoitu. Et aga poodides suureneks veelgi tervislike valmistoitude valik ja need tõrjuksid lettidelt ebatervisliku kraami, peavad ostjad ise tegema teadlikke valikuid.