Trall une ümber
On teada, et inimesele on hea uni sama tähtis kui toit ja õhk, sest magades organism taastub. Mida aga teha, kui laps ei suuda õhtul kuidagi uinuda? Kas otsida abi arstilt või leppida olukorraga?
Väsitav uinumismaraton
Kristiina Voolaid (37) on juba harjunud, et tema poeg ise normaalsel ajal magama ei lähe. Kooliajal hakkab ema Aleksandrit (8) magama utsitama üheksa paiku õhtul. Kümneks jõuab poiss küll voodisse, kuid üritab emaga visalt juttu puhuda. Ema katsub jälle kangelaslikult vaikida. “Hea on, kui ta lõpuks kell 11 magama jääb. Alati see ei õnnestu,” ütleb Kristiina. Sama palju energiat, kui võtab emalt poja magamapanek, kulub tema äratamiseks, sest laps magab hommikul sügavalt ja raskelt.
Kui ema kaheksa paiku juba karjub ja last raputab, tõuseb poeg lõpuks üles ning ema viib ta autoga kooli. “Ta on nii uimane, et üksi ma teda kooli saata ei julgeks. Ta jalutaks esimese auto alla.” Kord on unine Aleksander hommikul juba kodutrepist alla kukkunud.
“Ma olen tõesti proovinud igat moodi seda magamajäämist muuta. Sellega on alati hirmus tramburai,” nendib Kristiina ja räägib, et juba sünnist saati on pojal raske uinuda. Beebina magas ta vaid 11–12 tundi vajaliku 16 tunni asemel ööpäevas.
Aleksander pole pisikesest peale magama jäänud ka siis, kui keegi on majas veel üleval. Ema võib olla kõrvaltoas hiirvaikselt, kuid laps ootab teda kas või kolmeni öösel. Kristiina on pojaga rääkides mõistnud, et too kardab üksinda uinuda. Lapsel on hea fantaasia ja talle tulevad pähe hirmutavad mõtted.
Suvel lähevad ema-poeg voodisse kell üks öösel. Siis uinub Aleksander kiiresti ja lihtsalt. “Talle sobib hilisem rütm. Ma ei viitsi suvel sellepärast muretseda ja oma närve kulutada. On näha, et ta ei tee seda meelega.”
Ämmaemand lohutas mõnepäevase Aleksandri ema, öeldes, et küllap on tegu andeka lapsega. “See pidas ka paika. Aleksander läks aasta varem kooli, ta on väga lahtise peaga ja ülihea mäluga,” rõõmustab Kristiina.
Öine ärkamine
Jaanika Ennok (31) räägib, et tema vanema lapse uneprobleemid algasid 7. elukuul. Pisike Karmen ei jäänud ise magama ja uinus alles mitmetunnise kussutamise järel. Aastaselt hakkas tüdruk küll ise uinuma, kuid siis tulid öised hüsteeriahood, mis kestsid umbes kaks tundi. “Laps röökis ja vaatas meist läbi, nagu oleks täiesti võõraste inimeste juures. See oli kohutav,” meenutab Jaanika.
Praegu on Karmen üle kolme aasta vana ja ärkab öösel vähemalt 3–4 korda, kuid jääb õnneks kiiresti magama. “Üleeile öösel ärkas ta 10 korda ja nuttis poolunes kõva häälega. Kui küsisin, mis viga, ei osanud ta midagi öelda. Oli tunne, nagu ta oleks unne kinni jäänud.”
Kui Karmen nutab, virgub ka aastane tita ja terve pere uni on häiritud. Perearst on öelnud, et kuni kolmeaastase lapse puhul on unehäired tavaliselt loomulikud.
“Kas meie tütre öised ärkamised ikka on normaalsed või peaksime abi otsima?” küsib aga ema murelikult ja lisab, et nende pereelu on rahulik. Ei toimu pidusid ega käi palju külalisi. “Oleme üks tavaline perekond, kes ootab pikisilmi, millal saabuvad veidigi rahulikumad ööd.”
Rahutu mudilane
Enel Kalvo (44) ütleb, et ka tema poeg on unega hädas olnud juba 3. elukuust. Kuna tita magas paremini liikuvas vankris, kärutas ema temaga öösel isegi lumetormis mööda tänavat ringi.
Praegu on Mihkel 1,5aastane, kuid päeval magab ikka hästi vaid siis, kui ema teda vankris lükkab. Kui vanker seisab, magab laps vaid 40 minutit. “See nagu näitaks, et ta ei suuda ühest unefaasist teise üle minna. Aga ka siis, kui vanker liigub, magab ta vaid kuni poolteist tundi,” räägib ema.
Õhtul jääb Mihkel magama juba kell 7 õhtul, kuid ärkab väga vara – vahel lausa nelja paiku, ent hiljemalt kell kuus hommikul. Kuigi magamistunde koguneb ööpäevas 11–12, mis on temavanu-
sele lapsele peaaegu piisav, on Mihkel väga väsinud olekuga. Hommikul hõõrub silmi, on viril ja võib iga väikse asja peale nutma puhkeda. Õhtul on üleväsimuse tõttu nagu “elektrijänes” – hüperaktiivne ega suuda hästi keskenduda. Kui aga vahel õnnestub päeval rohkem magada, on laps kohe teistsugune – rahulik ja rõõmus.
“Eks emmegi on väsinud varahommikusest ärkamisest ja lõputust päevasest kärutamisest,” ütleb Enel, kes kasvatab last üksinda. Psühhiaater soovitas tal üleväsimusest pääsemiseks rohkem lapsehoidja abi kasutada.
Uni peegeldab päeva
Unearst Marlit Veldi tõdeb, et inimese uni on tihti selline, nagu on olnud ta päev. Seetõttu peaks une- probleemide puhul kõigepealt mõtlema, kuidas on möödunud lapse päev. Eriti tähtis on, et õhtu oleks rahulik. Vältima peaks väga emotsionaalset ja füüsiliselt aktiivset tegevust, arvutiga mängimist ja teleka vaatamist. Trennist võiks koju jõuda hiljemalt seitsmeks õhtul.
Hea une saavutamiseks on vajalik korrapärasus ja rütm. Laps võiks jääda magama kindlal ajal ja mitte üleväsinuna. Enne uinumist tasuks korrata igaõhtusi rituaale, näiteks lugeda juttu. Und soodustab ka veeprotseduur, hämar keskkond, ilus voodipesu jne.
Lapse und mõjutab otseselt vanemate emotsionaalne seisund, näiteks ei tule uinumisele kasuks, kui ema-isa on ärritunud, mures või kiirustavad. “Võib tekkida nõiaring. Lapse magamisega seotud probleem muudab vanema närviliseks, mis omakorda ei lase lapsel uinuda. Vahel tuleb alustada sellest, et ema saaks puhata. Siis on ka laps rahulikum.”
Kõige tähtsam on, et lapsel tekiks magamisega seoses turvatunne – et ta ei kardaks uinuda. “See vajutab pitseri kogu ta edasisele elule,” rõhutab arst.
LAPSE MAGAMAJÄÄMIST JA UND MÕJUTAVAD VEEL:
Vanus ja individuaalsus. Kaheaastase lapse öine uneaeg võiks olla 11 tundi, millele lisandub 2–3tunnine päevane uinak. 10–13aastased vajavad 10 tundi uneaega. Pärastlõunast uinakut (u 90 min) teevad lapsed tavaliselt kuni 5. eluaastani või kooliminekuni.
Söömine ja joomine. Und soodustab kerge valgurikas toit (nt pasta), puuviljad (eriti kirsid, banaanid) ja süsivesikurikas toit (sai, leib). Hästi mõjuvad ka piimatoidud, täistera- ja kaerahelbed. Vältida tuleks liha, šokolaadi ja juustu. Liiga hiline ja raske toit rikub une. Parim aeg söömiseks on 3 tundi enne magamajäämist. Ka see, palju laps öösel joob ja pissib, mõjutab tema und.
Haigused. Igasugune haigus mõjutab tugevalt lapse und. Sagedasti segavad magamist hingamistakistused, näiteks suurenenud adenoid või mandlid. Und võib halvendada ka vale hambumus või allergia.
Psühholoogilised probleemid. Magamist võivad segada hirmud ja mured. Lapsega tasub neist rääkida ja vajaduse korral pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole.
Kui põhjust ei näe
Kui vanemad pole lapse uneprobleemi põhjusele jälile jõudnud, tuleks sellest rääkida perearstile, kes võib saata lapse uneuuringule.
Tartu Kõrvakliiniku Unekeskuses töötav dr Veldi ütleb, et uuringu ajal registreeritakse une staadiumid, hingamine, südametegevus jm. Oluline pole ainult uneaeg, vaid täisväärtuslik uneaeg. Näiteks koolilaps peaks 9–10tunnisest unest magama veerandi sügava une ja sama palju unenägude une faasis.
Kõige sagedamini on laste unehäirete põhjuseks hingamistakistused ja toiduallergia. “Tihti on nii, et kui jätta allergeenne toiduaine ära, muutub lapse uni kohe rahulikumaks,” nendib arst.
Võib ka juhtuda, et lapse unehäirest ei saada hoobilt jagu, sest see on seotud tema arengu ja eaga. Näiteks on loomulik, et kuni viieaastaste seas esineb sagedast öist ärkamist, mille ajal laps on segaduses. Hiljem ta juhtunut ei mäleta.
Pole ka välistatud, et lapsel ongi halb uni või on tal emast-isast täiesti erinev unerütm ja -vajadus, millega vanematel tuleb siis arvestada ja kohaneda. Kui lapsel on hilise uneaja sündroom, tahab ta hilja magama minna ja hommikul hiljem tõusta. Kui aga algklassilaps jääb näiteks magama alles kell 11 õhtul ja tõuseb kell 7 hommikul, pole tema organism saanud piisavalt und. Ta vajaks veel paari tundi.
Kuna just vastu hommikut näevad inimesed unenägude und, mil salvestatakse õpitu, peaksid lapsed hommikul üldse rohkem magama. “See võib kõlada revolutsioonilisena, kuid lapse tervisele oleks hea, kui ta ei tõuseks enne kaheksat. Laps võiks tõusta kell 9. Kool võiks alata meil seega palju hiljem.”
Kui selgub, et inimesele ongi iseloomulik jääda hilja magama, tasub endale valida selline eriala ja töö, mis laseb hommikul põõnata. “Unesse tuleb suhtuda emotsionaalselt ja loovalt,” soovitab Marlit Veldi.
Lapse unehäired
Unelämbus. Põhjuseks peamiselt kurgumandlite suurenemine ja adenoid. Viimast esineb sagedamini 3. eluaastal.
Lapseea unetus. Une algusega seotud häire põhjuseks on lapse magamapanek valel ajal. Laps tingib magama jäämise aja suhtes; kui selles osas on kehtestatud piirangud, häire tavaliselt möödub. Esineb sagedamini 3. eluaastal.
Toiduallergiast tingitud unetus. Häirele on iseloomulik uinumisraskus, sage ärkamine ja ülestõusmine, karjumine ja erutus. Esineb tavaliselt vastsündinueast
2. eluaastani.
Segadus ärkamisel. Laps ärkab sügava une ajal, tavaliselt öö esimesel poolel. Ta ei orienteeru ajas ega ruumis, ei räägi või räägib aeglaselt. Esineb peamiselt enne 5. eluaastat.
Uneskõndimine. On tingitud ärkamisest sügava une ajal, kuid ärkamine pole täielik. Laps võib voodis istuli tõusta või kõndima hakata. Esineb 4.–8. eluaastani.
Uneterror. Iseloomulik on äkkärkamine läbilõikava karjatuse või nutuga. Võib esineda kiiret hingamist, nahapunetust, segadust. Hommikul laps öist juhtumit ei mäleta. Tuleb ette 4.–8. eluaastani.
Luupainaja. Hirmuunenäoatakk esineb 3.–6. eluaastani pooltel lastest. Selle tekitajaks on hirmuunenägu, millest laps ärkab täielikult üles.
Toeta last uinumisel
• Pane tähele, kui laps on väsinud (nt hõõrub silmi).
• Püüa ta saada magama iga päev samal ajal. See aitab kujundada püsivat uneharjumust.
• Enne uinumist tehke kindlaid tegevusi, mis annavad lapsele märku peatsest magamaminekust (nt unejutt).
Huvitavat unest
• Inimesele on oluline sügava une faas, mil taastub ja puhkab kogu organism. Sügav uni on ülekaalus õhtu poole ööd. See moodustab umbes viiendiku kogu uneajast.
• Hommikul näeb inimene unenägude ehk REM-und, mille ajal salvestatakse kogu õpitu ja omandatu. Seetõttu oleks hea, kui laps saaks hommikul kauem magada. Ema kõhus oleval lootel ongi ainult REM-uni.
• Kella 22–02 toodab aju kasvuhormooni. Lapsed peaks sel ajal kindlasti magama, et hästi kasvada.
• Täiskasvanud inimene vajab hea enesetunde saavutamiseks 7–8 ja koolilaps 9–10 tundi ööund.
