Silver:
“Ei saa aru, mida see Martin minust tahab. Mida ma olen teinud, et kõik mind jälle kiusavad? Ma ei taha siin koolis enam käia.”

Martin:
“Küll see Silver on alles veidrik! Vahib oma lollaka näoga otsa ja tolgendab jalus. Aga noh, nalja saab…”

Rasmus:
“Nii kahju, et kõik seda uut poissi tögavad. Tundub, et ta on päris tore. Olen temaga natuke sõbrustanud, aga kui teised talle kallale lähevad, siis vahele minna ma ei julge. Hakkavad veel mind ka narrima.”

Silveri isa:
“Paistab, et selles koolis on sama jant mis eelmises. Minu last kiusatakse. Kus on õpetaja silmad? Miks ta neid kabajantsikuid korrale ei kutsu? Pean kooli minema!”

Klassijuhataja:
“See Silver on vist natuke teistsugune laps – hästi tagasihoidlik ja hoiab omaette. Paistab, et teised teevad temaga pisut nalja. Aga eks see ole laste omavaheline mäng.”

Psühholoog:
“Kiusata saab mitut moodi: psühholoogiliselt (narritades, negatiivset hüüdnime andes), füüsiliselt (lüües, tõugates) ja suhetega seotult (grupist välja arvates, tõrjudes). Kiusatavaks osutub tavaliselt laps, kes millegi poolest teistest erineb. Ta võib olla näiteks märgatavalt tagasihoidlikum või aktiivsem, rumalam või targem, vaesem või rikkam. Tihti on kiusatav laps ebakindel ja arg ning tal on vähe sõpru.

Kiusataval on ennast raske kaitsta. Tavaliselt teised lapsed ei sekku ja kiidavad narrimise vaikides heaks või liituvad sellega. Õpetajad võivad pidada seda lihtsalt lapselikuks käitumiseks. Vanemad, kelle last kiusatakse, võivad tunda viha, kartust või häbi. Kiusamisele on võimalik panna piir sekkumisega. Näiteks rühmatöös saab ohver kirjeldada oma tundeid, kui teda kiusati. Kogu klass kaasatakse arutelusse, kuidas olukorda parandada. Eesmärk on muuta laste omavahelised suhted positiivseks ja kiusa­mine tauni­tavaks.”

Kuhu laps kuulub?

Kui klassis kedagi kiusatakse, on sellesse haaratud iga laps.

  • Kiusaja (7–10% õpilastest) – kiusamissituatsioonide algataja ja juht.
  • Kiusaja abistaja (7–10% õpilastest) – ei ole kiusamises juhtiv, kuid abistab peamist kiusajat.
  • Soosija (15–20% lastest) – vaatab kiusamist pealt ja soosib seda.
  • Kiusatav (5–15%) – õpilane, keda korduvalt kiusatakse ja kes ei suuda ennast kaitsta.
  • Kiusatava kaitsja (15–20%) – asetub kiusaja poolele, lohutab teda ja üritab teha kiusamisele lõppu.

Allikas: www.kivakoulu.fi. Vaata ka: www.lastekaitseliit.ee.