Kuidas valida nutitelefoni? On olemas nutikaid telefone ning telefone, mis näevad välja kui nutitelefonid, aga ei ole seda. Kõige laiem ning mitme­külgsem on Android-operatsioonisüsteemiga seadmete valik. Väga hea telefoni saab 100–120 euro eest ning sisu poolest ei jää see kuidagi alla ka oma 500eurostele sugulastele.

“Vale-nutitelefonid” on tihti puutetundliku ekraaniga ning petavad kasutaja päris hästi ära, sest sisaldavad erinevaid aplikatsioone (näiteks meilirakendust, Facebooki rakendust, võib-olla mõnda kaardirakendust jne), aga lisada telefonile enam midagi ei saa ning tihti esineb probleeme ka olemasolevate rakenduste üheaegse toimimisega. Lastele kõige olulisemaks miinuseks on kahtlemata see, et mängud on nendes telefonides kõik tasulised.

Nutitelefoni kasuks otsustades tuleks kindlasti silmas pidada, et kuna lapsed on tihti täiskasvanutestki agaramad telefonikasutajad, tasuks valida minimaalselt 800 MHz protsessoriga ning minimaalselt 3,2tollise ekraaniga telefon. Operatsioonisüsteem võiks olla üks uuematest (vähemalt Android 2.3). See tagab, et kõik tulevased uuendused ja põnevad rakendused telefonis ka poole aasta pärast tööle hakkavad.

10 soovitust, mida jagada väiksele telefonikasutajale

  • Ära kanna mobiiltelefoni kohas, kust võõrad selle kergesti kätte saavad. Koti välimine tasku, eriti kui see pealt kinni ei käi, ei ole hea koht telefoni hoidmiseks. Ka rõivaste lahtised taskud on halvad kohad.
  • Püüa vältida telefoni väljavõtmist tänaval kõndides ja ühistranspordis. Kurjategijad võivad näha su telefonis kerget saaki ning sulle järgnedes telefoni ära võtta.
  • Kui võõras inimene küsib, kas sul on telefon, ja palub luba seda kasutada, vasta eitavalt. Tõeliselt hätta­sattunud inimesed ei pöördu abipalvega lapse, vaid teise täiskasvanu poole.
  • Ära jäta telefoni klassis vahetunniks lauale või garderoobis üleriiete taskusse. Sealt võib sinu mobiili leida keegi, kes seda endale tahab.
  • Kui telefon kaob või varasta­takse, vaata veel kord läbi oma kott ja muud kohad, kus tavatsed telefoni hoida. Kui telefon ei ole hääletul režiimil, võid paluda sõbral otsimise hõlbustamiseks sellele helistada – lähedal olev telefon annab endast siis helinaga märku. Kui aga telefon välja ei tule, räägi ema või isaga. Isegi kui vanemad pahandavad telefoni kaotamise pärast, teeb varjamine asja hullemaks.
  • Helistamine harjumatu kujuga telefoninumbritele (näiteks 900xxxxxx jms) ning numbritele, kust saad tellida helinaid, mänge ja pilte oma telefonile, on harilikust helistamisest palju kallim. Üks kõne või SMS võib maksta 5 eurot või isegi rohkem. Pea nõu ema või isaga, kui tahad oma mobiiltelefoniga teha midagi muud kui tavaline helistamine ja sõpradele-tuttavatele sõnumite saatmine. Ka interneti kasutamiseks tuleks vanematelt luba saada.
  • Koolis tundide ajal, teatris, kinos ja kontserdil lülita telefon hääletule režiimile.
  • Ära püüa ebameeldivatest kõnedest pääseda sel moel, et neid vastu ei võta. Kui oled end kauaks sõbra poole unustanud ja ema helistab, vasta kõnele ja palu vabandust. Telefoni tühjalt kutsuda lastes paned ema asjatult muretsema – ta hakkab kindlasti mõtlema, et telefon on röövitud või midagi muud koledat juhtunud.
  • Erakordselt halb mõte on kaaslasi telefoni teel lollitada või kiusata, saates neile inetuid sõnumeid või tehes moonutatud häälega telefonikõnesid. Sellise tegevuse peale on kiusatutel õigus pöörduda politseisse, ja kui sa ka arvad, et su telefoninumber on salastatud, saab politsei selle ikkagi teada. Pealegi on igasugune kiusamine lubamatu.
  • Veel hullem on teha telefoni teel pommiähvardus näiteks oma koolile, et pääseda ebameeldivast kontrolltööst, või lähedal asuvale kauplusele, et evakueerimist ja pommikoerte tegevust jälgides nalja saada.