Ameerika
Igas USA osariigis on kirja pandud soovitused, mis vanuses lapsi võiks juba üksi jätta. Näiteks USA Virginia osariigi Fairfaxi maakonna pereteenistuse kodulehelt võib lugeda järgmisi juhtnööre:

Kuni 7aastast last ei tohi jätta järelevalveta isegi lühikeseks ajaks. (See suunis puudutab ka laste jätmist autosse, mänguväljakutele ja aedadesse.)

  • 8-10aastane laps: võib jätta üksi kuni 1,5 tunniks, ainult päevasel ajal või varastel õhtutundidel.
  • 11-12aastane laps: tohib jätta üksi kuni 3 tunniks, aga mitte hilja õhtul ega olukordades, mis nõuavad eriti suurt vastutust.
  • 13-15aastane laps: tohib jätta järelevalveta, kuid mitte ööseks.
  • 16-17aastane laps: tohib jätta järelevalveta.

Mis juhtub vanematega, kes neist juhtnööridest kinni ei pea? Ookeanitagused ajalehed armastavad kirjutada surmaga lõppenud juhtudest. Nagu näiteks kellestki proua Gillist, kelle üksi jäetud 2aastane poeg 9. korruse rõdult alla kukkus. Naine sai süüdistuse tahtmatus mõrvas.
Enamiku nende 7 miljoni lapse, kes iga päev Ameerikas üksi on, vanematega ei juhtu midagi. Peale närvikulu ja pöidlahoidmise: "Annaks jumal, et mu lapsega on kõik korras."

Eesti arvamused

Helistan Tartu Linnavalitsuse lastekaitseteenistusse. Vastab juhataja - lastekaitse peaspetsialist Martin Joel Bachmann.
"Halloo, kui vanalt võiks teie arvates lapse üksi koju jätta?"
"Sõltub lapsest. Harjutamise küsimus on see ka. Noh, minu meelest 6aastast võiks hakata juba tasapisi harjutama. Nii paari tunni kaupa. Seitsmeselt peab ta nagunii ise koolis käima ja siis on ta ju pärast tunde üksi kodus. Aga ööseks? Ma arvan, et ööseks ei tohiks last üksi jätta enne, kui ta on 12-14aastane."
"Kas peaksid olema mingid soovituslikud vanusepiirid, nagu näiteks USAs? Kas või linnavalitsuse kodulehele üles riputatud?"
"Praegu meil selliseid ei ole. See pole aga kindlasti perede eraasi. Eestlased elasid varem mitu põlvkonda koos, siis oli ikka keegi, kes lapsega kodus oli. Nüüd, linnastumise ajal, enam vanavanematega koos ei elata ning pole ka kedagi, kes lapse järele valvaks. Jah, peaksid olema küll soovituslikud vanusepiirid, see on hea mõte. Aitäh!"
*
Helistan Tallinna Laste Tugikeskusesse. Vastab psühholoog Anni Vaher.
"Kui vanalt võiks lapse üksi koju jätta?"
"Oleneb paljudest asjadest. Enne kooli ma lapse üksijätmise peale ei mõtleks. Kindlasti ei tohiks jätta 5-6aastasi lapsi valvama väiksemaid, nagu paraku tehakse. Laps pole siis arenguliselt küps vastutust võtma. Aga oleneb ka üksiolemise ajast: 10-15 minutiks võib ema koolieeliku üksi jätta, et nurga peal poes käia. Tingimus on, et ema lepib lapsega kokku, kuhu ja kui kauaks ta läheb."
"Kas laste üksi kojujätmine on Eestis üldse probleem?"
"See on tõsine probleem. Liiga kergekäeliselt jäetakse lapsed pikalt üksi. Vanemad ütlevad, et ma teen tööd - meie heaolu pärast. Ja lapsed on vaprad, teevad näo, et nad saavad hakkama. Kaotavad ka vanemad: õhtuti kümneni tööl olles ei saa lapsega enam kontakti."
"Mida teha, tööl käima ju peab?"
"Vanem saab läbi kaaluda oma võimalused, kuidas järelevalvet organiseerida. Variante ju siiski on. Pikapäevarühmad koolis, päevahoiud, huviringid, trennid, hea tuttav… Vanemad lepivad liiga kergesti lapse sooviavaldusega, et ah, ma võin üksi kodus olla küll."
*
Helistan sotsiaalministeeriumi. Vastab hoolekande osakonna nõunik Monika Luik.
"Kas laste üksijätmine on Eestis probleem?"
"Enamik vanemaid on vastutustundlikud ning arvestavad oma lapse järelevalve korraldamisel east tulenevate iseärasustega. Kahjuks ei tee seda kõik. Mõnikord jäetakse väike laps üksi koju või õue mängima, mis toob kaasa ohu, et ta teeb endale või teistele liiga või satub õnnetusse. Mõnikord on see hoolimatus. Vahel loodetakse, et ei juhtu midagi halba. Tihti on aga tegu lihtsalt teadmatusega."
"Kas teil on plaanis seadusandlikult laste üksijätmist reguleerida?"
"Seni pole Eestis laste üksijätmisele otseseid piiranguid kehtestatud. Eeldatakse, et vanem on võimeline seda ise otsustama. Küll on sotsiaalministeeriumil plaanis 2004. aastal koostada uus lastekaitse kontseptsioon, mille raames sarnaste piirangute kehtestamist kindlasti kaalutakse."
"Kuidas piirangutest kinnipidamist kontrollida?"
"Ei ole võimalik, et keegi hakkaks lapsevanemaid kodus kontrollimas käima. Karistamine pole parim lahendus. Pigem on taolistel sätetel kokkuleppe väärtus - lepime kokku, et näiteks eelkooliealisi lapsi me järelevalveta ei jäta. Oluline on vanemate harimine ning teadlikkuse tõstmine. Nii saaks vältida, et lapsele pannakse mitteeakohane vastutus, jättes ta järelevalveta."

 
Kas sinu laps on valmis üksi kodus olema?

Kui kaalud oma 6-7aastase lapse üksi kojujätmist, mõtle, kas sinu laps:

1. Tuleb üldiselt oma asjadega iseseisvalt toime, saab hakkama ukse avamise, endale näksimise
otsimise jm taolisega.

2. On kartmatu suhtleja. Kui laps on endassetõmbunud ja arglik, poleks tema üksinda kojujätmine tark tegu.

3. Julgeb ja oskab kasutada telefoni.

4. On terve. Tihti laps ei ütle vanemale, et tegelikult ta kardab üksi olla. Kui ilmuvad salapärased pea- või kõhuvalud, tuleks talle kindlasti korraldada seltsi.

5. Mõistab, miks ta peab üksi kodus olema. See eeldab, et vanem põhjendab talle seda ausalt, vassimata.

6. Teab sinu telefoninumbrit. Paku talle ka mõni muu number, kuhu helistada, kui sind kätte ei saa. Julgusta last, et helistada võib ka siis, kui ta tahab kellegagi lihtsalt rääkida.

7. Teab, mida teha ohu ja õnnetuse korral. Pane hädaabinumber kodutelefoni külge. Õpeta, mida telefonis öelda.

8. Julgeb vajadusel naabrite poole pöörduda. Naabreid võiks teavitada, et meie laps on täna üksi, ning paluda neil vahepeal talle pilk peale visata või luba, et laps võiks vajadusel sinna minna.

Nõuandeid aitas kokku panna psühholoog Anni Vaher