Väikesed Lolitad
Iidoleid matkides. Tänapäeva noorte elus ja ideaalides mängivad suurt rolli reality-staarid nagu õed Kardashianid ning filmitähed “Näljamängudest” ja “Videviku saagast”. Nende kaudu turustavad tootjad oma kosmeetikat ja aksessuaare. Turu-uuringufirma Mintel¹ uurimuse kohaselt sooviks 61% 9–11aastastest neidudest kasutada rohkem kosmeetikat, kui nende vanemad on lubanud. Ilmselt on emadel-isadel raske mitte kaasa minna vooluga, kus “kõigil teistel on”.
Uurimusest selgus, et 37% 9–17aastastest tüdrukutest pruugib igapäevaselt huuleläiget ning 33% ripsmetušši. Silmapliiats oli regulaarses kasutuses 27%-l neidudest ning 16% määris iga päev näole koguni jumestuskreemi. Seejuures märkis enam kui veerand küsitletutest, et ei konsulteeri emaga, vaid ostab kosmeetikat soodsa hinna põhjal.
Välise ilu (üle)tähtsustamine kasvab pidevalt nii täiskasvanute kui ka laste hulgas. Psühholoog Susanna Anglé² väitel on juba 7–8aastased neidised teadlikud, et naisterahvad peaksid olema kõhnad. Sellega seoses peab koguni 20% väikestest tüdrukutest end liiga paksuks ja lodevaks. Välja peab nägema seksikas, kuigi otseselt isegi ei teata, mida see tähendab...
Teismeliste füüsiline areng ei pruugi olla veel vastavuses nende emotsionaalse ja intellektuaalse kujunemisega. Vaevalt aimavad oma iidoleid matkivad noored tüdrukud, millise mulje nende välimus teistele jätab. Psühholoogid on üldistanud³, et nobedamini arenenud neiud vaevlevad sagedamini depressiooni ja enesehinnangumurede käes. Probleem võib süveneda, kui piigad riietuvad ja käituvad oma vanusele mittevastavalt. Vaevalt on neil teadmisi, kuidas reageerida vanemate poiste ja meeste tähelepanule. See võib viia segaduse, vääritimõistmise ja isegi ohtlike olukordadeni.
Seksikusele hakkavad paljud tüdrukud mõtlema juba 6aastaselt. Ühes Ameerika algkoolis läbi viidud küsitlu-sest4 selgus, et enamik kuueaastasi tirtse peab end seksiobjektideks. Uuringu käigus näidati 6–9aastastele tüdrukutele erinevalt riietatud paber- nukke, osadel seljas liibuvad ja paljastavad, teistel trendikad, kuid siivsalt katvad rõivad. Testijad palusid lastel näidata, milline nukk sarnaneb enim tema endaga, milline ta sooviks ise välja näha, milline on kõige populaarsem tüdruk koolis ja millise tüdrukuga ta sooviks koos aega veeta. Kõige rohkem valisid lapsed laualt seksikalt riietatud nuku. 68% lastest ütles, et sooviksid enim sarnaneda just selle nukuga, ning 72% arvas, et seksikas nukk on teiste seas populaarsem kui viisakalt riietatu. “Tõenäoliselt soovivad tüdrukud seksika nukuga sarnaneda, sest usuvad, et seksikus on populaarsuse võti,” kommenteeris uurija Christy Starr.
Ajuti tundub, et normaalsetest näitsikutest on viimaste aastatega üha enam arenemas väikesed Lolitad. Lapsed kasvavad keset seksuaalseid mõjutajaid – muusikavideod, mängud, internet. Algklasside tütarlastele pakutakse poes miniseelikuid ja padjakestega polsterdatud rinnahoidjaid. Seksikalt kenitlevad Barbie ja Bratzi nukud on riietatud paljastavatesse riietesse ja kannavad peadpööritavalt kõrgeid kontsi. Tüdrukute ja naiste rõivaosakondades müüakse ühesuguseid dekolteeritud pluuse, läbipaistvaid toppe, nahkrõivaid, nii et ema ja tütarde kehakatted erinevad vaid suurusnumbrilt...
Ilu kui koorem? “Kui 8aastane tüdruk blondide juuste ja heleda ihu juurde süsimustad vampiirisilmad maalib ning nabani ulatuva dekoltee üle oma olematu rinnapartii venitab, saab määravaks lapse ja vanema vaheline usaldus,” leiab kunstiterapeut ja koolitaja Ethel Espenberg. “Kas laps tajub, et täiskasvanu võiks olla ses küsimuses autoriteet, keda tasub kuulata? Ema kas mõistab kasvava naisehakatise vajadusi, oskab tunnustada tema soovi end iga hinna eest ilusamaks muuta ning suudab otsida koos tütrega maitsekamaid, stiilsemaid ja pere väärtushinnangutega sobivamaid meigi- ja riietumislahendusi, või astub pigem võimuvõitlusse ja keelab ära kõik algaja ilutseja katsetused. Viimasel juhul õpib laps varsti, et enne koju ilmumist tuleb nägu sõbrannade juures puhtaks pesta ja riided vahetada. Keelatud vili maitseb ju teatavasti eriti hästi (vahel ka põhjendamatult). Eriti kui ema ise paistab väsinud ja hoolitsemata ning isa limpsab keelt teiste naiste järele või on juba sootuks abielust jalga lasknud.”
Espenbergi sõnul peetakse psühhoanalüütilises käsitluses noore naise kasvamisel oluliseks n-ö turvalise kekutamise võimalust. See tähendab, et väike tüdruk jäljendab ja katsetab aeg-ajalt oma sooidentiteeti, kujundades juba üsna noorena naiselikku flirtivat käitumist. Teda peres ümbritsevad mehed suudavad selle küpse ja kogenuna positiivselt “üle elada”, rahulikuks jääda ja turvaliselt ära maandada – väikse tüdruku naiivsust ära kasutamata, kohatusse elevusse sattumata ning tütart liigselt ründamata ja häbistamata.
“Kas tagasihoidlik välimus aitab või ei pruugi päästa ka linna kõige koledama tüdruku tiitel, kui satud ebasoodsal hetkel kokku pahatahtlike inimestega?” jätkab Espenberg. “Tean imeilusaid varaküpseid tüdrukuid, kes lähevad teadlikult välja lohvakas kampsunis ja koleda soenguga, et veidigi liigsest tähelepanust või ahistavatest pilkudest puhata. Vastassugu kipub oma komplimentide väärtust üle hindama, sest kaunitaride jaoks pole ses midagi uut ega nauditavat, kui liiga tihti seksuaalse sisuga tähelepanu pälvitakse. Kui ilusaid tüdrukuid ära kasutatakse, on kerge anda hinnangut, et ise on süüdi, mis ta siis ahvatleb. Naiste puhul räägib selline suhtumine kadedusest ning meeste puhul oma ihade väljapoole projitseerimisest ja pahameelest, et naiselike võlude võimu tunnetades enda üle kontroll kaotatakse.”
Päästke lapsed! “Kuna ema-isa on lapse esimesed vaimsed eluõpetajad, juhendajad ja mentorid, oleks rumal jätta enda teada, mida teame oma või mõne teise kultuuri kommete kohta,” räägib 16aastase tütre ja 5aastase kasutütre ema Ethel Espenberg. “Lastega on täiesti võimalik arutada, mis on mõne kauge maa või teistsuguste ringkondade suhtlemiskommetes teisiti ning mida on enda huvides kasulik märgata ja meeles pidada. Lastega saab jagada teadmisi-oskusi, mis on lapsevanema arust aidanud tal oma elust rõõmu ja rahulolu tunda, mida meie kultuuris (või peres) heaks tooniks peetakse ning et kellelgi – ei väikesel ega suurel – pole õigust teise keha intiimseid piirkondi loata katsuda. Siinkohal pole absoluutselt oluline, kui lühike on tüdruku seelik või kui mustaks on värvitud ripsmed!
Samamoodi, nagu õpetame, et ära turni mööda libedat kallast, kui sa veel ujuda ei oska, tasub lapsi informeerida sellest, et mõned inimesed võivad olla halbade kavatsustega ja saada asjadest teistmoodi aru, kui meie peres või lähikonnas tavaks on. Väikest kaunitari imetledes ja suunates ei tasu unustada, et ilu ja mõnu on kindlasti igaühe elus väga olulised väärtused, kuid mitte ainsad. Kõik, mida saab liiast, kaotab oma väärtuslikkuses ja erilisuses.”
