Vastutus pisiasjade eest
Kogemusi jagavad Wlorian Haiba, 8aastase Tekla ja 4aastase Thea-Marii isa, ning Tuulike Margus, 12aastase Karl-Sigfridi ja 7aastase Jaan-Raimundi ema.
Isa Wloriani kogemused
Kool. Kindlasti kasvatab kooliminek vastutust. Teklale õpetas koolitee selgeks ema, pakkudes välja mängu, et tüdruk läheb ees ja tema järel. Tekla sai hästi hakkama. Ainult teed ületades vaatas üle õla ja vajas julgustust.
Üllatanud on Tekla meid sellega, et suudab kooliasjad ise ära teha. Algul vaatasime need ikka üle, kuid õige pea lasime tal endal tegutseda. Märkasin, et ta jälgib ise, mis on kaasas. Vaid vahel on mõni asi ununenud. Ehk ei peakski vanemad nii palju kontrollima?
Koristamine. Ka siin oli abiks mäng. Ema tegi nimekirja lastetoa asjadest ja palus Teklal iga sõna taha kirjutada, kuhu miski käib. Tüdruk täiendas kõik read ja ema pani nimekirja seinale. Kui nüüd koristamine käsil, ei saa keegi öelda, et ta ei tea või ei mäleta,
kuhu midagi panna.
Aeg. Asjad ei suju, kui vanemad on närvilised ja neil ei jätku kannatust. Kui kogu aeg on kiire-kiire, hakatakse halvasti ütlema ja lõpuks minnakse kergema vastupanu teed – tehakse tööd lapse eest ära. Ja laps jääbki seda lootma. Liiga palju sõidutatakse lapsi ka autoga. Kui laps käib ja toimetab üksi, peab ta ka üksi otsustama.
Ema Tuulikese kogemused
Kool. Jaan-Raimund lõpetas kevadel nullklassi. Ettevalmistav etapp on hea ning aitab kooliga kohaneda isegi paremini kui lasteaed. Nii on lapsel selge, mis on tund ja mis vahetund.
Ka koolimaja ja koolitee on tuttavad. Viimase õppisid poisid selgeks rattaga Elvas sõites.
Koristamine. Suuremaid koristamisi võtame ette kord nädalas. Igapäevaselt peavad poisid tagama, et “õhtul oleks rada voodi ette vaba”.
Aeg. Lapse iseseisvuse arendamist võib takistada ajapuudus. Vanemad klammerduvad töö
külge, neil pole aega lastega koos olla ja selgitusi jagada. Kuigi paljusid asju võiks laps juba ise teha.
Suhted. Katsun võimalikult vähe sekkuda laste tülidesse. Enamasti on süü mõlemal poolel. Olen ka püüdnud õpetada, et kui eksid, võta julgus kokku ja tunnista seda.
Laager õpetab iseseisvust
Saima Värton, Relvo Sport Motelli noortelaagri juht
Laager õpetab iseseisvalt tegutsema ja päevaplaaniga arvestama, sest seal on äratus, tegevused ja söömine kindlatel kellaaegadel. Samuti õpetab laagriaeg vastutama oma toa, riiete ja hügieeni eest. Kui kodus on ema see, kes korjab musta pesu kokku, siis laagris tuleb lapsel ise riidevaru üle arvet pidada.
Kaaslastega lävides kasvavad ka suhtlusoskus ning sõprade ring – laagrisse tullakse ju üle Eesti. Hiljem kirjutatakse, helistatakse. Lapsed on muidugi erinevad. Mõned on hakkajamad ja seltsivamad ning uurivad ise, mis järgmiseks juhtub. Nad suudavad uue olukorraga kiiresti kohaneda ja kümne päevaga tublilt areneda.
Ent ka vaiksema loomuga lapsed saavad laagris iseseisvamaks. Kui vahel näemegi esimesel õhtul koduigatsust ja isegi pisarat, siis laagri lõpuks ollakse uue elukorraldusega nii harjunud, et tahetakse kauemaks jääda.
6 kuldset nippi
1. Kaasa laps igapäevaotsustesse. Näiteks küsi: “Mida sa täna süüa tahaksid?” või “Mis sa arvad, mis kell peaksime sõitma hakkama, et õigeks ajaks kohale jõuda?” Aita lapsel näha erinevate valikute eeliseid ja puudusi ning luba tal ise otsustada. Jälgi, et pakuksid ainult aktsepteeritavaid valikuid.
2. Aita lapsel eesmärke seada ja neid saavutada. Küsi lapselt hommikul: “Mis plaanid sul tänaseks on?” Aita tal mõtestada, kas eesmärk on realistlik, ja jälgi selle täitmist. Nii õpib ta aegamööda tegema plaane ka pikemaks perioodiks.
3. Kaasa laps kodutöödesse. Enamik väikelapsi on innukad aitajad. Nad tahavad ruttu suureks saada ja püüavad usinalt õppida täiskasvanute töid.
4. Õpeta vastutama. Vastutus oma tegude eest ja võime tagajärgi ette näha on oluline eelkõige lapse enda turvalisuse huvides.
5. Ole vajadusel julgestajaks. Lapsed vajavad kindlustunnet suhtlemisel müüjate või ametnikega, näiteks kohtumiste määramisel, broneeringute tegemisel jm. Ole lapse kõrval moraalselt toeks, kui ta kardab, et ei saa ülesandega hakkama.
