Kuulun nende õnnelike inimeste hulka, kes teadis juba ammu enne gümnaasiumi lõpusirget, mida õppida tahab. Sugulaste küsimustele oli mul alati selge vastus olemas. Kuid paljudel noortel on valiku tegemisel segadus ning paanika: mida ma siis tegelikult õppida tahan? Suguvõsa pidevad küsimused: mida sina õppima lähed? ei tee asja noortele kergemaks.
Toimivate tulevikuplaanide tegemine eeldab noorelt iseenda, oma soovide ja vajaduste ning töömaailma võimaluste tundmist ja seatud eesmärkide nimel tegutsemist. Ja vanem saab siin väga edukalt kaasa aidata.
Tunne huvi
Hea oleks, kui huvi näidatakse positiivses võtmes ning enne tulevikuteemalist jutuajamist on veedetud koos toredalt aega - nii on usalduslik foon loodud, tähtis vestlus sisse juhatatud.
Alustada saab näiteks: „Kuulsin, et inimestel on tänapäeval elu jooksul 8-12 ametit. Mis sina sellest arvad? Milliseid töid tahaksid sina elus proovida?"
Kuula noor ära
Kuulates last hoolivalt ja tähelepanelikult, saad aidata tal aru saada ja sõnastada, mida ta vajab ja ei vaja, tahab ja ei taha. Ära anna nõu ega õpeta, vaid kuula, mõtle kaasa ja püüa mõista. Millised on tema huvid, millistes ainetes ta koolis hästi edeneb, milliseid iseloomuomadusi noor hindab, kas talle meeldib teha asju kätega või analüüsida elu ja asjade olemuse üle jne. Tihtipeale on siin lapsevanemal väga raske, sest nii tahaks ju oma elukogemuse pealt teha soovitusi, mida laps võiks või peaks õppima.
Karjäärinõustaja juurde jõuavad väga paljud tudengid, kes paar aastat pärast gümnaasiumi lõpetamist leiavad, et vanemate ootused ja soovitused ei ole nende jaoks õige tee olnud. Enda elukogemust ja arvamust võib ja on hea jagada, kuid tuleb teha selgeks, et see ei ole ootus sellele, mida noor peaks õppima.
Aita analüüsida valiku tegemise aluseid
Kas mõistad, millised on noore enda soovid, millised on sõprade või meedia, vanemate mõjutused? Sul on võimalus sellel teemal lapsega arutleda. Oluline oleks välja tuua, et otsuse tegemiseks on vaja tunda ennast, oma soove vajadusi ning töömaailma ja kõige selle najal saab teha informeeritud otsuse.
Tutvusta töömaailma võimalusi
Tihti lähevad noored õppima eriala, mis meeldib või tundub atraktiivsena kas siis majanduslike väljavaadete või oma oskuste baasilt, kuid nad ei mõtle kaugemale. Valitav valdkond peab noorele kindlasti meeldima, kuid seejuures võiks talle tutvustada, kas ja millised võimalused on tal selles valdkonnas töömaailmas.
Töömaailmaga tutvumisel on esimene samm oma lapsega rääkida sellest, mis tööd sa ise teed, millised on sinu tööülesanded, mis valmistab töös rõõmu, mis raskusi.
Saad rääkida endast, oma klassi- ja õpingukaaslastest ning tuua näiteid erinevate inimeste elukäikudest.
Lisaks võib noor uurida tuttavatelt, kuidas nemad oma haridus- ja töövalikuid tegid - nii on tal rohkem infot ning võimalus paremini otsusele jõuda.
Inspiratsiooni saamiseks võib tutvuda ka Rajaleidja ametite andmebaasiga. Sealt leiab infot erinevate ametite kohta - vajalikud oskused, teadmised, töö sisu, tervisenõuded, karjäärivõimalused jms. Samas tuleb tähele panna, sealt ei pruugi leida ülevaadet kõikidest tänastest ametitest, aga ka seda, et töömaailm on kiires muutumises ning kümne aasta pärast leiab tööturult ka ameteid, mille peale täna ehk isegi mõelda ei oska.
Suuna spetsialistide juurde
Julgusta noort otsima edasist abi näiteks kooli karjäärikoordinaatorilt või karjäärinõustajalt.
Nii Töötukassa kui ülikoolide juures on nõustajad, kes aitavad saada aru endast ja töömaailmast ning teha teadlikke valikud.
26. veebruaril on Tallinna Tehnikaülikooli avatud uste päev, kuhu saavad noored ja nende vanemad erinevate erialade võimalusi uurima tulla. Rohkem infot tagab teadlikumad otsused.
