Virtuaalsed kommionud luuravad lapsi populaarsetes netimängudes ja muud asjad, mida lapsed ega nende vanemad netielu kohta ei tea


Virtuaalsed kommionud luuravad lapsi populaarsetes netimängudes ja muud asjad, mida lapsed ega nende vanemad netielu kohta ei tea
Foto: Shutterstock

Paratamatult veedavad lapsed tänapäeval päris palju aega nutiseadmetes. Ja see teema põhjustab alati tuliseid debatte, et kui palju aega üks laps päevas ekraani vaadates peaks veetma. Kahjuks palju vähem kirgi tekitab teema, et mida siis laps ikkagi täpselt oma nutiseadmes teeb ja kas see võib ka mingil moel ohtlik olla.

Alljärgnevalt annab raamatu “Turvaline internet. Digimaailma teejuht” autor Diana Poudel mõned soovitused, et mis teemad tuleks lapsega põhjalikumalt lahti rääkida enne kui ta iseseisvalt digimaailma seiklema lasta.

Virtuaalsed kommionud

Usun, et 99+% lapsevanemaid on rääkinud lapsega teemal, et võõra inimesega ei tohi tänaval kaasa minna ega tundmatult kommi või muid kingitusi vastu võtta. Märksa vähem lapsevanemaid on lastele seletanud, mida tuleb teha juhul kui lapsele arvutis pakutakse ahvatlevat virtuaalset kraami. Neid virtuaalseid kommionusid on tegelikult päris palju ja laps peaks teadma, kuidas käituda kui keegi pakub mängus liiga ahvatevat vahetuskaupa või käitub muudmoodi kahtlaselt.

Parooli turvalisus

Pilveteenuste ajastul ei asu meie andmed enam tegelikult meie arvutites ega telefonides, vaid kuskil kaugel maal serveripargis. Ja ainuke võimalus neid andmeid turvaliselt hoida on tegelikult see, et me kasutame turvalisi paroole ning erinevates kohtades ka erinevaid paroole. Kahjuks ei saa ka paljud lapsed aru, et paroole ei tohi jagada sõpradega ning hiljem ollakse väga kurvad, kui kuskil mängus on asjad ära võetud ja maailm ära lõhutud.

Ja kui kodus teismeline selle soovituse peale lihtsalt õlgu kehitab, siis paluge tal mõelda olukorrale, kus ta enda või mõne sõbra paool lahti häkitakse ja keegi soovimatu kolmas osapool satub nende omavahelisi vestlusi lugema — see tavaiselt paneb noored parooli teemasse tõsisemalt suhtuma.

Internet on ka päriselu

See isegi ei käi ainult laste, vaid ka paljude täiskasvanute kohta — arvatakse, et internetis kehtivad teised reeglid kui päriselus. Tegelikult see nii ei ole ning seega ei ole seal lubatud mõnitamine, valetamine, vargused ja muu. Ehk siis ei maksa internetis teha ega öelda asju, mida päriselus silmast-silma kohtudes ei teeks.

Kõik jätab jälje

Kui keegi teeb postituse internetti, siis seda kopeeritakse juba esimestel sekunditel sadadesse erinevatesse serveritesse ja isegi kui algse postituse hiljem kutsutame, siis võib sellest ikkagi jääda jälg. Seega tuleks lastele selgitada, et enne postituse tegemist tuleks järgi mõelda veidi pikemalt. Eriti tihti võib näha levimas fotosid, kus taustal on midagi veidrat või nõmedat. Väikeselt ekraanilt lihtsalt ei pruugi märgata samu detaile, mida hiljem suurelt arvutiekraanilt.

Lapsed suhtlevad võõrastega palju rohkem kui nad isegi aru saavad

Tavaliselt kui algklassides alguses küsida, et kes on suhelnud mõne võõraga, siis üksikud tõstavad käe. Järgmisena uurin tavaliselt seda, et kui paljud mängivad näiteks Growtopiat ja/või Robloxit ja siis tõuseb juba kätemeri. Aga asja iroonia on selles, et neid mänge ei saa tegelikult mängida kui teiste kasutajatega ei suhtle. Ja need virtuaalsed kommionud on nendes mängudes luurel.

Teine tõsine ohukoht on see, et lapsed ei oska defineerida väga hästi, kes siis võõras ikkagi on. Nende meelest on tuttav ka selline inimene, keda nad ise kuskil klassi ees või laval on korra nähtud.

Porno

Teema, mis paljudes peredes on tabu, kuid ometigi puutuvad lapsed selle teemaga kokku üsna varakult. Seetõttu tuleks laste internetitegemistel silm peal hoida ja vajadusel ka vestelda. Isiklikest kogemustest koolitajana julgen öelda, et 6. klassis on juba alati neid, kes võimalusel tahaks märku anda, et nad teavad Pornhub lehe olemasolu ja vaadata kuidas külalisõpetaja sellele infokillule reageerib.

Petuskeemid

Kuigi vahel tundub mulle, et selles osas on munad kanadest targemad ning enamik traditsioonilisi petuskeeme noori ei kõneta, siis alati on mõni nõrk koht. Nooremad lapsed on nõus kolm tilka verd andma lootuses võita uhiuus iPhone ja veidi vanemate õpilaste jaoks võib ahvatlev tunduda mõni lihtne rahateenimisvõimalus. Aga tasuta lõunaid ei ole ning isegi kui paar kuud võib tunduda, et oled kuhugi rahapaja otsa istuma sattunud, siis palju suurem on tõenäosus, et osaled näiteks rahvusvahelises rahapesus ja mingi hetk tahab politsei pikemalt sel teemal vestelda.

Loe veel

Podcastid
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare