11 beebisammu allergia avastamiseni
Kui beebi põsed punetavad nagu ladvaõunad, pole see tõenäoliselt märk pakatavast tervisest, vaid hoopis allergiast, mis on saadud rinnapiima kaudu. Beebi nahk muutub põskedel ja kehal (nt põlveõnnaldes või käsivartel) karedaks ja kiheleb. Sügeleva osa keskele võib tekkida vesiselt leemendav kolle, mis ei taha kuidagi paraneda. Tihti pole küsimus ainult nahas – sobimatu toidu tõttu võib beebil olla ka kõht lahti või piinavad teda gaasivalud. Kuidas saada ema toidus jälile ainele, mis allergiat tekitab?
1. Kõige suurema tõenäosusega tekitavad allergiat gluteenirikkad (nt nisust, rukkist, odrast tehtud) toidud ja lehmapiimatooted (piim, juust, või). Suur allergiasaladus võibki olla lahendatud, kui need menüüst välja jätta.
2. Kurk, suvikõrvits, mais, mustikas, jõhvikas enamasti probleeme ei põhjusta. Ettevaatlik tasub olla (tume)punaste köögiviljade ja marjadega, nagu tomat, maasikad ja mustad sõstrad. Ka šokolaadist võiks loobuda.
3. Eelistada tasub mahetooteid.
4. Kui allergia on päevakorral, ehkki olete jätnud ülaltoodud toiduained menüüst välja, võiks pidada toidupäevikut. Kirjutage iga päev üles kõik, mida olete söönud, ning andke hinnang lapse naha seisundile. Kasutage järgmist “hindamissüsteemi”: normaalne nahk – 0; punetusega, paranev nahk – 1; punetav nahk – 2; punetav ja krobelise lööbega nahk – 3; osalt koorikutega kaetud, osalt vesiste kolletega nahk – 4; vesiste, koorikuteta kolletega nahk – 5.
5. Eraldage päevikus veel kolm lehekülge. Ühele kirjutage toiduained, mida olete testinud. Teisele toidud, mida võite süüa – siia kujuneb teie menüü. Kolmandale toidud, mis tekitavad beebil allergiat. Viimasele lisage viiepallisüsteemis ka hinne reaktsiooni tugevuse kohta.
6. Esmalt võiksite keha puhastamiseks süüa kolm päeva tatraputru, lisades sinna oliiviõli. Jooge teed, kuid ilma magusaineta, sest valge suhkur on hagu löövete lõkkele ja mesi peab esmalt läbima allergiakontrolli.
7. Järgnevalt lisage menüüsse üks uus toiduaine päevas ja pange päevikusse numbrilise hindega kirja, milline oli beebi nahk järgmisel hommikul.
8. Üleminek rinnapiimalt pudelipiimale hädast ei päästa. Tavaliselt on allergilised beebid tundlikud lehmapiimavalgul põhinevatele pulbripiimadele ja aidata ei pruugi ka apteegis müüdavad allergikutele mõeldud piimasegud. Pulbripiima peab enne menüüsse võtmist katsetama ning sellegi kohta päevikut pidama. Rahakotile on see kulukas, sest võimalik, et peate proovima mitmeid segusid, enne kui leiate õige. Ja vahel ei õnnestugi seda leida.
9. Tihti sobivad emale kitsepiimatooted (piim, juust, või). Ka rinnapiima saab vahetada hoopis kitsepiima vastu, kui aeg selleks on beebile küps.
10. Olge valmis, et rinnapiima kaudu võivad beebil allergiat tekitada ootamatud või isegi ebaloogilisena tunduvad toiduained, näiteks liha.
11. Kuigi teie beebil on allergia rinnapiima kaudu saadud ainete suhtes, ei pruugi tal suuremana, pärast imikuea möödumist olla toiduga mingeid probleeme.
Kõigil kolmel tütrel allergia
Stiina Rebane, Looreli (7 a), Triinu (3,5 a) ja Liisbethi (1 a 3 k) ema:
Meie pere puutus allergiaga tõsisemalt kokku siis, kui sündis esimene tütar Looreli (praegu 7). Lapse isa nahk ei kannata kokkupuudet metallidega, tekib villiline lööve. Ma ise ei talu sünteetilisi lõhnu (lõhnaõlisid, kodukeemiat), pea hakkab valutama. Aga midagi sellist, mis igapäevaelu segaks, meil ei esinenud.
Kui tütar oli sündinud, siis esimesed paar nädalat elasime tavalist beebipere elu – imetamine ja mähkmevahetus, öised ärkamised. Aga siis järsku sai üsna rahulikust titast väga rahulolematu tita. Lohutamatut nuttu jagus nii öödesse kui päevadesse, kõht läks korrast ära, kaka muutus roheliseks ja limaseks, peas oli palju beebikõõma ning kõrvatagused kippusid katki minema. Lisaks tekkis kergesti mähkmelööve.
Esialgu arvasin, et tegu on gaasivaludega, ja üritasin menüüst kõrvaldada kõik, mis võiks kõhule liiga teha. Kahjuks paremaks ei läinud. Tita nuttis ikka ning magas ainult siis, kui emme või issi oli teda tundide kaupa kussutanud.
Kui beebi oli kahekuune, hakkas talle näkku ilmuma lööve ja siis sai selgeks, et tegu on allergiaga. Hoidusin kõikidest teada-tuntud allergeenidest, katsetasime ja proovisime eri kombinatsioone. Tundus, et süüa ei saa midagi! Läksin toiduainete piiramisega nii ekstreemseks, et lõpuks sõin ainult sealiha ja tatraputru. Peamiseks probleemiallikaks olid piimatooted, kõige üllatavamaks aga maitsetugevdaja E621, mida leidus ootamatutes kohtades (maitseainesegud, lihatooted).
Toitumisharjumusi oli väga raske muuta, eriti esimestel kuudel, ja mul oli kogu aeg kõht tühi. Hirm oli midagi valet süüa, sest siis järgnesid kohe lapse punetavad põsed ja nutune öö. Rinnapiima õnneks jagus. Käisime paaril korral ka allergoloogi juures torketeste tegemas, aga kahjuks ei näidanud need midagi.
Lisatoitu hakkasin titale andma 6,5 kuu pealt ja algul oli suur mure, kuidas laps võiks reageerida. Väga ettevaatlikult toiduaineid katsetades saime tasapisi mõlemad menüüd laiendada ning kui laps oli poolteiseaastane, võõrutasin ta rinnast. Selleks ajaks talus ta peaaegu kõiki toiduaineid, ka piima.
Toiduallergiat on olnud ka mu kahel nooremal tütrel. Kuna oskasin juba selle võimalusega arvestada, siis teise tütre Triinu (3,5 a) imetamisperioodil teadsin, mida vältida. Praeguseks hetkeks on temal jäänud alles allergia penitsilliini suhtes (reaktsiooni on andnud ka sinihallitusjuustu söömine – osa juuste sisaldab penitsilliiniga sarnast hallitust) ja hiljaaegu tekkinud allergia Hispaania päritolu punase paprika suhtes (tõenäoliselt pigem kasvatamisel kasutatud keemiliste ainete suhtes).
Kolmas tütar Liisbeth (1 a 3 k) näis olevat kõige kergemini pääsenud. Üsna varakult sai selgeks, et kui ma riisi ja tomateid ei söö, siis suuri probleeme pole. Paraku tuli temaga tagasilöök, kui alustasin lisatoidu andmist. Algul ilmus ühele põsele väike kare laiguke. Siis lisandus laiguke teisele põsele. Ja siis järsku levis lööve üle keha nii hullusti, et paari päevaga muutusid põsed leemendavateks ja väga koledateks. Selle vastu aitas ainult hormoonkreem. Allergoloogi diagnoos oli toiduallergia ja atoopiline dermatiit ning kahjuks selle haigusega me alles maadleme ning üritame tuvastada allergeene.
Rinnaga toitmise olin sunnitud paar nädalat tagasi enda tervislikel põhjustel katkestama. Muidu olen püüdnud kõigile kolmele rinda anda võimalikult kaua, et allergiast väljakasvamine oleks kergem.
Väga piiratud menüü
Kristy Kalmus, Siim Oliveri (7 a) ning Marta Amelia ja Robin Olivia (mõlemad 7 k) ema:
Meie poja sündis seitse aastat tagasi. Allergiateema tuli päevakorda kaks nädalat pärast ta sündi. Algul ilmusid lapse nahale üksikud täpid, kuid järjest hullemaks läks. Käisime korduvalt perearsti juures, kes väitis, et tegu on beebiaknega, mis taandub ise.
Kahjuks seda ei juhtunud – lööve aina süvenes ja kui poeg sai kahekuuseks, oli asi päris hirmus. Põsed leemendasid, kätel-jalgadel olid ketendavad korbad. Vahetasin perearsti ning siis hakkasid asjad liikuma. Tänu uuele arstile pääsesin üsna kiirelt allergoloogi vastuvõtule. Koostöös kahe arstiga korrigeerisin oma toitumist ning kui laps oli neljakuune, oli ta nahk puhas ja klaar.
Oma menüüst jätsin välja kõik piima- ja jahutooted ning seda kuni tissitamise lõpuni, kokku 11 kuud. Algul toitusin ise väga piiratud menüü järgi. Minu menüüsse kuulusid kanaliha, riis, brokoli ja lillkapsas, banaan.
Uusi toiduaineid hakkasin oma menüüsse tooma siis, kui poja oli kuuekuune. Piimatoodetega oli nii, et alustasin hapendatuist. Algul veerand klaasi, siis jälgisin paar päeva lapse nahka ja seedimist. Siis pool klaasi ja jälle jälgisin. Katsetasin, kuni ühte asja sai süüa/juua igapäevaselt üks klaas. Kui lapsel tekkis lööve või seedehäired, jäi asi katki ja lasin organismil kaks nädalat “puhata”. Siis katsetasin uut toiduainet või proovisin sama asja uuesti.
Kui poja hakkas saama lisatoitu, alustasime samadest asjadest, mida ise olin söönud. Kogused olid algul väiksed: ½ tl, siis paar päeva vahet, siis 1 tl, jälle paar päeva vahet, kuni sai anda 1–2 sl. Nii see esimene eluaasta läks.
Kui poja 2,5aastaselt lasteaeda läks, oli toidusedel küll mitmekesisemaks muutunud, kuid ikka oli lihtsam öelda, mida ta kindlasti tohib süüa. Esimesed paar lasteaia-aastat tegin talle kaasa kolm toidukorda (hommiku-, lõuna-, õhtusöök). Küsisin lasteaiast nädala menüü ja keetsin-küpsetasin kodus samalaadse toidu. Samal ajal pidasime toidupäevikut ning katsetasime kodus uusi asju. Poja ise õppis selgeks, et teiste käest ei tohi ühtegi toitu võtta enne, kui emme on selle heaks kiitnud.
Kui lasteaias juhtus kellelgi sünnipäev olema, küpsetasin ise lapsele minitordi kaasa, et ta ei tunneks ennast teistest erinevalt. Piiratud võimalused teevad leidlikuks. Samas toetasid mind abikaasa ning minu vanemad. Nüüd on poja seitsmeaastane ja tohib süüa peaaegu kõike.
