20 ASJA, mille abil teha vahet, on see on gripp või külmetushaigus?


20 ASJA, mille abil teha vahet, on see on gripp või külmetushaigus?
Foto: Unsplash

Külmetusega pistame rinda igal aastal, ent kuidas teha vahet, kas sind või last on tabanud tavapärane tõbi või ohtlik gripp?


1. Sellist haigust nagu “lihtsalt külmetus” pole olemas. Nohuse nina või palaviku toob viirus, mis saab hoo sisse külmetuse tõttu nõrgenenud organismis. See tähendab, et last pole tarvis kubujussiks pakkida. Samas päris palja pea ja kaelaga ringi joosta ka ei tasu, sest hiljutised uuringud näitavad, et immuunsüsteem töötab erksamalt, kui keha on soe.

2. Külmetus ja gripp on sugulased, mõlema esmased sümptomid on sarnased: aevastamine, vesine nina, turses limaskestad ja kähe kurk.

3. Nii külmetust kui grippi põhjustab viirus, mitte bakter. Viiruse vastu antibiootikumidega ei saa. Seega pole põhjust tilkuva nina puhul perearstilt antibiootikume nõuda.

4. Grippi eristab külmetus­haigusest see, et teinekord võid isegi kellaajaliselt öelda, millal haigeks jäid. Kõrge palaviku, oksendamise, tugeva lihasvalu ja teiste tugevate sümptomite ülikiire ilmnemine on gripi tunnus. Haigusest võib üle saada juba 24 tunniga. Enamasti kestab see aga neli-viis päeva, mõnikord kauem.

5. Külmetushaigus on paras vindumine ning sellest paranemine võtab enamasti nädala. Alates sellest päevast, mil vesine nohu teeb pea paksuks, on enese­tunne kõige kehvem järgneval kolmel päeval.

6. Selleks ajaks, kui lapse nina alla tekivad vesised tatiribad, on ta olnud haiguse kandja juba mitu päeva. Teistele tõve edasi andmine on kõige tõenäolisem 24–48 tundi pärast nakatumist, mil haigestunul polnud veel aimugi eesootavast saatusest. Nakkusoht püsib siiski viis päeva, alates ajast, mil laps end haiglasena tundma hakkas.

Seotud lood:

7. Nii külmetus- kui gripiviirused armastavad paljuneda külmas ja seepärast haigestuvad inimesed sagedamini talvel, kui on külm ja niiske. Lisaks kiputakse külmal ajal veetma rohkem aega toas, kus on suurem tõenäosus haigestunutega kokku puutuda.

8. Kõhugripil pole midagi pistmist gripiga, kuigi ka seda põhjustavad viirused või mõned kindlad bakterid. Kõhugripile on iseloomulik oksendamine ja kõhulahtisus, mis mõnikord kaasnevad ka tavalise gripiga. Tõbi kestab enamasti vaid ühe päeva ning sagedamini kimbutab see lapsi.

9. Teadaolevalt on külmetusviiruse tüvesid rohkem kui 200. 40% nohutõbedest on põhjustatud rinoviiruse poolt.

Loe veel

10. Heal lapsel mitu nime: tavalise külmetuse puhul võib perearst panna diagnoosiks ka viiruslik riniit, nasofarüngiit, nina-neelupõletik või ülemiste hingamisteede viiruslik nakkushaigus.

11. Külmetus pole enamasti kuigi raske haigus, kuid tervelt 25% põdejail jääb mõni sümptom pikemalt püsima. Lastel võib köha kesta nädalaid. Mõnikord kaasneb bakteriaalne nakkus, nagu põskkoopa või keskkõrva põletik või tekib kopsupõletik. Need haigused võivad välja lüüa külmetusega samal ajal või siis, kui hakatakse juba haigusest üle saama, isegi siis, kui viirus on juba seljatatud.

12. Kõige tõhusam viis viiruste vältimiseks on käte pesemine. Seda tuleks kindlasti teha pärast WCs käiku, enne toidu valmistamist ja pärast kokkupuudet haigega.

13. Gripp on raske haigus, mida põhjustab gripi­viirus, mis on eri aastatel erinev. Seetõttu on ka gripivaktsiin igal aastal isesugune.

14. Igal aastal luuakse gripivaktsiin mitme viirusetüve vastu, mis oletatakse seekord domineerivat. Mida rohkem tüvesid vaktsiini on kaasatud, seda tõenäolisemalt saadakse pihta õigele pahalasele. Kui oled vaktsineeritud, kuid nakatud mõne teise gripiviirusega, siis suure tõenäosusega põed ikkagi kergemini, sest vaktsiin annab mõningase kaitse. See ei aita aga külmetuste vastu.

15. Vaktsineerimise järel võivad 6–12 tunni jooksul tekkida kõrvalnähud, mis kestavad kuni kaks päeva: kerge palavik, väsimus ja lihasvalu.

16. Enne vaktsineerimist tasub nõu pidada perearstiga, juhul kui lapsel on munaallergia.

17. Külmetushaigus­te viirusi on tohutu hulk, nende vastu vaktsiini pole ega looda seda ilmselt ka lähitulevikus.

18. Kui bakteriaalse nakkuse vastu aitavad tõhusalt antibiootikumid, siis viirusi on suur hulk ja pole ühte ainsat head rohtu, mis terveks raviks.

19. Tõhusalt aitavad külmetuste vastu teada-tuntud abilised: magamine, rohke taimeteede ja üldse vedeliku joomine, kurgu loputamine soolalahusega ning nina määrimine vaseliini sisaldava salviga.

20. Mitmed käsimüügiravimid parandavad enesetunnet ja leevendavad sümptomeid. Oluline on meeles pidada, et need ei ravi ja seepärast ei pea neid tingimata tarvitama.

Podcastid
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare