7 nippi õrna naha kaitseks
Käre külm ja tuul, sise- ja välistemperatuuri suur vahe ning kuiv õhk võivad kergesti muuta jõnglase naha karedaks ning vastuvõtlikuks põletikele ja ekseemidele. Lastearst Siiri Lepik ütleb, et talvel tuleb jälgida, et lapse nahk saaks piisavalt niiskust toas ja kaitset külma eest õues.
Kõige sagedamini kipuvad külma käes kahjustuma lapse nägu, kõrvad, sõrmed ja varbad. Keskküttega ruumi õhk muudab aga naha kuivaks ja paneb sügelema. Dr Lepik annab seitse lihtsat nõuannet, mida tasub naha eest hoolitsemisel järgida.
1. Niisuta ja kaitse nahka
Terve lapse nahk tavaliselt kosmeetilisi vahendeid ei vaja. Nahahoolduse põhialuseks on puhtus (vesi, kuivatamine ja õhuvannid). Kuigi beebi- ja lastekosmeetika hulk poes võtab silme eest kirjuks, peaks neid kasutama võimalikult vähe. Kindlasti pole vaja lapse nahka iga päev kreemitada.
Kui aga nahk on muutunud karedaks, määri seda niisutava kreemiga, mis tõstab naha niiskuse taset ja pehmendab nahka. Lapse kreem peab olema looduslik ega tohi sisaldada keemilisi lisandeid: värvi-, lõhna-, säilitusaineid jmt. Hästi niisutavad ja toidavad nahka näiteks mandli-, jojoba- ja kookosõli sisaldavad tooted. Nahka toidavad ja rahustavad ka kreemid, milles on E-vitamiini, saialille- ja kummeliekstrakti.
Külma kätte minnes tasub kindlasti kreemitada lapse nägu ja kõrvad. Kreemi võiks panna ka kätele, sest mänguhoos libisevad kindad tihti vahepeal maha. Hästi sobivad igas vanuses lastele beebide külmakaitsekreemid, mis tekitavad nahale kaitsekihi. Määri kreemi hoolikalt, et naha pind ei jääks liiga rasvaseks.
Kuna lumi suurendab päikesekiirguse mõju, tasub panna lapse näole päikesekaitsekreemi, kui ta läheb mitmeks tunniks suusatama või kelgutama. Külma ilma puhul on kõige tähtsam, et kreem ei sisaldaks tilkagi vett.
Külma suhtes on eriti tundlikud huuled, mis kipuvad talvel lõhenema ja kuivama. Vali niisutavad huulepalsamid, mis sisaldavad mesilasvaha, kookos-, mandli- või päevalilleõli. Huulenahka võivad ärritada maitseainerikkad või tsitruselisi sisaldavad toidud ja huulepalsam, milles leidub eukalüpti.
2. Rõivasta kihiti
Lapse nahk saab hästi hingata, kui ta kannab looduslikust materjalist, näiteks puuvillaseid, mitte sünteetilisi riideid. Õue minevale lapsele tasub selga panna mitu kihti rõivaid, millest ta saab vajaduse korral mõned ära võtta, et vältida higistamist. Jälgi, et lapse jalad poleks liiga tihkelt saabastes, see võib soodustada külmumist.
3. Piisavalt juua
Nii nagu suvel, peab organism ka talvel saama küllalt vett, et naha niiskuse tase oleks normaalne. Naha suurim koostisosa on vesi. Et nahk ei muutuks kuivaks, anna lapsele piisavalt palju juua, eriti vett. On ju ka vana tõde, et rohkelt rinnapiima saava lapse nahk on pehme ja siidine.
4. Palju juurikaid ja kala
Ka toit mõjutab naha tervist, sealhulgas niiskusesisaldust. Nahale mõjub hästi, kui laps sööb palju puu- ja juurvilju, mis sisaldavad antioksüdante ja vett. Samuti on kasulik kala, milles on A- ja D-vitamiini ning oomega-3-rasvhappeid, mis aitavad nahal säilitada niiskust ja püsida tervena. Kui su laps ei söö kala, võid talle anda oomega-3-rasvhappeid sisaldavat toidulisandit.
5. Vähem pesemist ja kuuma vett
Liiga kuum vesi vähendab nahas leiduvate kaitsvate rasvade sisaldust kiiremini kui soe või leige vesi. Last pole hea pesta liiga kuuma veega duši all ja ka vannisolek ei tohiks olla liiga pikk. Ka ülisage pesemine võib nahka kahjustada. Pärast pesemist kulub naha niiskuse ja rasva tasakaalu taastumiseks terve ööpäev.
Kui lapse nahk on kuiv, võid vannivette lisada õli, mis niisutab ja teeb naha pehmemaks. Pärast vanni võid last kergelt tupsutada rätikuga nii, et nahk jääb natuke niiskeks. Kui vannivees õli polnud, võid panna nahale niisutavat kreemi.
6. Looduslikud hügieenivahendid
Lapse pesemisel kasuta naturaalseid pehmetoimelisi seepe ja dušigeele, mis ei kuivata nahka liigselt. Sageli piisab ka ainult puhtast veest. Tavalised seebid kipuvad hävitama naha pealmist kaitsekihti ja rikkuma naha niiskuse tasakaalu. Kasuta lasteseepe või õlisid (näiteks oliiviõli) sisaldavaid seepe.
7. Niisuta õhku
Keskküttega ruumide õhus on liiga vähe niiskust. Kuiv õhk paneb naha sügelema ja ketendama. Kui laps hakkab nahka kratsima, võivad tekkida põletikud ja ekseemid. Kuivuse vähendamiseks võid kasutada kodus õhuniisutajat, panna küttekehade lähedusse veekausid või radiaatoritele niisked froteerätikud. Vajaduse ja võimaluse korral reguleeri küttekehad madalamale temperatuurile.