Äge viirushaigus võib tuua tüsistusi
Kuigi talvekülmad on selleks korraks möödas, on viirushaigused ja nendega seotud tüsistused endiselt päevakorral. Levinud probleemid – äge keskkõrvapõletik ja äge ninakõrvalkoopapõletik – kimbutavad ka kevadel.
“Kui nohu ravida, kestab see seitse päeva, kui mitte ravida, möödub nädalaga” – see rahvasuus tuntud lause näitab, et ägedat nohu peetakse üldjuhul tühiseks probleemiks, millele tõhusat rohtu nagunii ei ole. Miks siis arstid viirushaiguste korral esineva nohu puhul ikkagi ravimeid ja rahvameditsiini võtteid soovitavad?
Kuigi enamjaolt on nohu korral tegu tõesti kerge ja isemööduva haigusega ning otseseid viirusevastaseid ravimeid siin ei kasutatagi (antibiootikume samuti mitte), on n-ö sümptomaatilisest ravist kasu tõsisemate nohu tüsistuste ennetamisel. Viiruslik nohu on nimelt peamine riskitegur nii ägeda keskkõrva- kui ka ninakõrvalkoobaste põletiku tekkeks.
Ninaturse blokeerib õhuvahetuse
Igaüks, kel äge nohu olnud, teab, mis sellega kaasneb: sekreedi ehk nn tati tootmine, aevastamine ja ninakinnisus, mis on tingitud nina limaskesta tursest.
Nii rohke sekreet kui ninaturse takistavad õhu liikumist ninakäikude ja keskkõrva ning nina juures asuvate ninakõrvalkoobaste vahel – tekib umbne keskkond.
See aga tähendab soodsaid tingimusi bakterite kasvuks – algselt viiruslikust nakkusest alanud haigus võib lõppeda seega bakteriaalse põletikuga, mis on raskema ja pikema kuluga kui tavaline ülemiste hingamisteede viirushaigus.
Äge keskkõrvapõletik ohustab väikelapsi
Kuigi äge keskkõrvapõletik võib tekkida igas eas, on enim probleeme just imikute (alates 6. elukuust) ja väikelastega, kes ülemiste hingamisteede nakkushaigusi sagedasti põevad.
Haiguse tekkimise riski tõstavad suurenenud adenoidid (häirib keskkõrva õhutamist kuulmetõrve kaudu), allergiad, viibimine lastekollektiivis.
Ägeda keskkõrvapõletiku korral võivad esineda kõrvavalu, kuulmise langus haiges kõrvas, survetunne kõrvas ja peas ning üldsümptomid nagu palavik, väsimus,
jõuetus.
Ägedat keskkõrvapõletikku diagnoosib ja ravib enamasti perearst, kelle esmane uurimisvõte on kõrvade vaatlus spetsiaalse kõrvapeegliga. Sageli sellest piisab.
Mõnikord kasutatakse ka muid võtteid-meetodeid ja eriarstile suunamist, kui seisundi olemust on vaja täpsustada või ravi muuta.
Äge ninakõrvalkoopapõletik – suuremate haigus
Ninaõõs on ühenduses nina ümbritsevate ninakõrvalkoobastega, mis on õhuga täidetud. Neist tuntuimad on põskkoopad, mis arenevad lastel välja 4. eluaastaks. Teised ninakõrvalkoopad saavutavad oma lõplikud mõõtmed alles teismeeas. Seega pole ägeda ninakõrvalkoopapõletiku ehk sinusiidi puhul tegu imikute haigusega.
Klassikalisel juhul on ninakõrvalkoopa põletikule iseloomulik pikaleveninud nohu, mädane eritis ninast, survetunne näo- või otsmikupiirkonnas, peavalu, lõhnatunde vähenemine, väsimus ja mõnikord ka palavik.
Üldjuhul on ägedale sinusiidile eelnenud ülemiste hingamisteede viirushaigus.
Et sinusiit võib tekkida ka hammastes oleva põletiku levimisel ninakõrvalkoobastesse, tunneb arst sageli huvi, milline on patsiendi hammaste seisund.
Haiguse diagnoos kujuneb patsiendi kaebuste kuulamise ja läbivaatuse (nina vaatlus ninapeegliga, suu ülevaatus jm) käigus. Mõnikord tehakse kahtluse korral ka ultraheli- või röntgeniuuringut ninakõrvalkoobastest, kuid alati pole see vajalik.
Sinusiidi põletiku ravi ja spetsialistiga konsulteerimise vajaduse määrab perearst. Mida saab ise teha? Nagu ägeda keskkõrvapõletikugi puhul, on sageli kasu toetavast ravist (vajadusel valuvaigisti, suukaudne või ninnalastav turset alandav ravim, loputused meresoolalahusega).
Parim ennetus on viirushaiguste vältimine
Alati ei ole ägeda viirusinfektsiooni tüsistusena tekkinud bakteriaalset sinusiiti ja keskkõrvapõletikku võimalik ennetada. Üht-teist saab aga sageli siiski ette võtta.
Parim ennetus on muidugi viirushaiguste vältimine: organismi tugevdamine (piisav puhkus, tasakaalustatud toitumine, sportlikud eluviisid, karastamine), võimalusel rahvarohkete kohtade vältimine, hoolikas kätepesu jmt. Lihtne öelda, ent raske teha...
Kui nohu ja muud viirushaiguse tunnused juba käes, oleks hea organismile puhkust anda. Turses nina võiks loputada meresoolalahusega, sobivad on nina limaskesta turset alandavad ravimid ja sekreeti veeldavad preparaadid (siin peab jälgima ravimi infolehes kirjas olevaid ealisi ning ajalisi piiranguid!).
Sageli saavad inimesed toetust ka rahvameditsiinist (soe tee, jalavannid, küüslauk, sibul, sidrun). Kui vajalikuks osutub arsti määratud ravi, on vaja see korralikult lõpuni teha, et vältida hilisemaid tervisekahjustusi ning haiguse krooniliseks muutumist.
