Puukentsefaliiti haigestumise esimesed juhud ilmnevad tavaliselt mais, aga puukborrelioosi registreeritakse aasta ringi, kuna osa haigusjuhtudest tuleb ilmsiks alles tüsistuste kaudu.

Tänavu esimese kahe kuuga avastati Eestis 87 borrelioosijuhtu. Seda on 13 võrra rohkem kui eelmisel aastal, aga see ei pruugi tähendada haiguse laiemat levikut. Nagu entomoloog Uno Roosileht ETVs ütles, on borrelioosi diagnoosimine märgatavalt kasvanud, kuna inimesed pöörduvad sagedamini arsti poole. Vanasti põeti haiguse kergemad vormid kodus püstijalu ära.

Puukborrelioosi vastu vaktsiini ei ole ja immuunsust pärast haiguse põdemist ei teki. Puukentsefaliidi vastu on võimalik lasta end vaktsineerida. Terviseamet soovitab kaitsesüstimist alustada aprillis.

Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kaht süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust.

Iga kolme aasta tagant on taas vaja teha üks kordussüst.

Kes puukidest rohkem teada tahab, leiab infot internetist, kus on olemas eraldi puugiinfolehekülg puuk.ee. Sealt saab muu hulgas teada, et Eestis levinud puugiliikidest võivad haigust levitada võsapuuk ja laanepuuk. Samuti leiab sealt teavet puugi eluea ja arengutsüklite kohta.