Arst: vaktsineerides ennast, kaitseme teisi

 (5)
Arst: vaktsineerides ennast, kaitseme teisi
Foto:Scanpix/PantherMedia

Igal aastal vahetult enne või siis gripihooaja saabumisel tõstatatakse küsimus, kas gripi vastu peaks vaktsineerima või oleks õigem see tegemata jätta. Qvalitas Arstikeskuse peaarst dr Toomas Põld arvab, et kaitsesüst tuleks igal juhul teha.

Eesti on Euroopa liidus üks kõige kehvemaid riike elanikkonna grippi vaktsineerituse osas. Kuna tegemist on vabatahtliku tegevusega, siis paljud seda vajalikuks ei pea. Nii haigestuvad tuhanded inimesed grippi, põevad selle raske haiguse läbi ja võivad nii koolist, lasteaiast või töölt eemal olla nädalaid, vahel ka kuid. Aga ometigi oleks seda võimalik vältida. „Kõige tõhusama kaitse tagab iga-aastane gripivastane vaktsineerimine, mida tuleks teha igal aastal uuesti, kuna gripiviiruse tüvi muutub pidevalt ning eelmisel sügisel tehtud süst ei paku nüüd enam kaitse. Hetkel on vaktsiini jaoks viimane aeg, sest gripp on taaskord kohal,“ kommenteeris Põld.

Paljud inimesed väidavad, et jäävad haigeks just peale vaktsiini tegemist. Dr. Põllu sõnul on pole aga sellel väitel mingit alust: „Ükski vaktsiinis sisalduv aine ei põhjusta grippi. Tundlikel inimestel, kelle immuunsüsteem on nõrgem, võivad tekkida külmetushaigusele iseloomulikud sümptomid nagu peavalu, higistamine, liigesevalu ja väike palavik. Aga see ei ole haigus vaid gripivaktsiini kõrvaltoimed, mis on tingitud organismi immuunvastuse tekkest ning need sümptomid mööduvad tavaliselt paari päeva jooksul.

Seotud lood:

Selleks, et ei kujuneks epideemiat, peaks kogu elanikkonnas igast 10-st inimesest vähemalt 6 olema vaktsineeritud. Näiteks võib tuua, et eelmisel aastal vaktsineeris ennast Eestis 17 382 inimest, mis teeb alla 2% elanikkonnast. Terviseameti andmete järgi nakatus eelmisel aastal grippi 50 000-60 000 inimest, kellest suri 21 inimest. Võrreldes eelmise hooajaga suurenes haigestunute arv keskmiselt 5-7% võrra.

Loe veel

Kuna sellel aastal oli suvel päiksepaistelisi päevi vähem, kui varasematel aastatel, siis võib oletada, et ka külmade kalendrikuude ajal on haigestumine nn külmetushaigustesse sagedasem. Põhjuseks see, et organism ei ole saanud koguda piisava koguse D vitamiini, mis aitab teistel ainetel tugevdada imuunsüsteemi.

Gripi vastu vaktsineerimiseks on viimane aeg

Arsti sõnul tuleks alati mõelda, et vaktsineerides ennast, kaitseme teisi. „See tähendab, et sa ei vii haigust oma rasedale naisele või kroonilist haigust põdevale lapsele või vanaemale, kelle grippi nakatumine võib kulgeda väga raskelt ja millel võivad olla kurvad tagajärjed,“ selgitas arst. Samuti tuletas ta meelde, et kaitsvad antikehad tekivad 14 päeva jooksul pärast vaktsiini manustamist.

Vastunäidustus vaktsineerimiseks on nendel inimestel, kelle on allergia kanamunadele, kanalihale, antibiootik Neomütsiinile, formaldehüüdile või oktoksinool-9 –le ja immuunpuudulikkusega inimestele.

Samuti ei soovitata vaktsineerida palavikuga kulgeva haiguse ajal või ägeda infektsiooni korral. Sellisel juhul võib vaktsineerida peale haigusest paranemist. Vaktsiini on lubatud kasutada ka lastele alates kolmandast eluaastast ning doosi suurus on sama, mis täiskasvanutele (0,5 milliliitrit).

Nooremaid lapsi vaktsineeritakse eriskeemi alusel alates kuuendast elukuust. Raseduse ja imetamise ajal on samuti lubatud gripivaktsiini manustada

Allikas: Qvalitas Arstikeskus

Uuringud näitavad, et Eestis vaktsineerimisvastasus tasapisi süveneb. Kas on mõtet vaktsineerida või riskida haigeks jäämisega, vaata SIIT!