Doktor, ruttu vaktsiini!
Kõik on närvilised, kõigil on nüüd seagripp,” vuristab Rakvere perearst Tamara Vahtra-Aasmets. “Nõutakse, et ma pean nad kohe vastu võtma ja kohe ka terveks ravima.”
Veel soovitakse Vahtra-Aasmetsalt vaktsineerimist. Või kui vaktsiini veel praegu pole, siis selle broneerimist. Parem muidugi, kui eelisjärjekorras.
“Aga ma ei tea ju, millal vaktsiin tuleb ja kui palju seda tuleb. See on veel täielik utoopia,” kõneleb perearst.
Rakverelaste hirm on põhjendatud: ka Haiguste Ennetuse ja Tõrje Euroopa Keskus ennustas ju sügistalveks gripi pandeemia ehk epideemilise tõusu lainet, hinnates haigestunute osakaaluks kuni 30% elanikest ning laine kestuseks 8–10 nädalat.
Ukrainas on gripp, valdavalt küll mitte see kardetud viirus, tabanud juba enam kui miljonit inimest.
Väga usin vaktsineerimine käib paari tuhande seagripijuhuga Soomes. Ning ka Eesti sotsiaalministeeriumi juhid on viimaks tunnistanud, et olukord on tõesti tõsine.
Maskid lähevad kaubaks
Tamara Vahtra-Aasmets pole Rakveres küll veel ühtki uue gripi juhtu diagnoosinud.
Tõved on pigem tavalised, nagu meie kliimas ikka. Organism jäi suvel laadimata ja sügisel ongi köha-nohu käes. Köhitakse koolis, siis köhitakse koos vanematega kodus, seejärel köhivad vanemad tööl.
Köhijate ning nuuskajate kõrval on aga Lääne-Virumaal tõesti liikumas ka kurikuulus viirus, mida rahvasuus – epidemioloogianõunik Kuulo Kutsari hinnangul küll ebaõigelt – seagripiks nimetatakse.
Avastatud on vähemalt viis juhtu ning juba nähakse rakverelasi apteekides maske ostmas. Arstidki on valmis lahinguks.
“Meile lubati saata kaitseriietus – maskid ja põlled,” rääkis Rakvere lähedal asuva Sõmeru perearst Rita Uuetalu. “Meil on ka juhendid ning proovi võtmise vahendid.”
Rita Uuetalul oli vähemalt aega või tahtmist meditsiini teemadel rääkida, kuid mitu tohtrit piirdusid viisakate või vähem viisakate äraütlemistega.
“Ühe käega mõõdan vererõhku, teisega hoian telefoni, ühe kõrvaga kuulan haiget, teisega teist. Tõesti aega pole,” ütles üks perearst.
Veel tuleb gripp välismaalt
Vestlusest ligemale kümne Tartu arstiga koorus tõsiasi, et nad on tööga nii koormatud, et küsimustele pole mahti vastata.
Kuigi “ei”-ütlemistest koorus ka viide “küsige ministeeriumist”, on tööd tõesti rohkesti.
On ju gripihooaeg tänavu erinevalt varasematest aastatest alanud kaks kuud varem, juba novembri alguses. Varasemast rohkem on täheldatud ka gripilaadseid haigestumisi.
10. novembri seisuga oli Eestis laboratoorselt tuvastatud 163 gripi A(H1N1) haigusjuhtu. Nendest 101 ehk 62% on reisijate poolt Eestisse sisse toodud. Kokku on seda viirust Eestisse toodud 31 riigist.
Maal veel rahulik
Uude grippi haigestunuid on registreeritud kõige rohkem Tallinnas ja Harjumaal, lisaks üksikud juhud Tartu-, Viljandi- ja Võrumaal ning Ida- ja Lääne-Virumaal.
Vastandina Rakverele või Tartule on maakohtades olukord veel rahulik.
“Hooaeg on alanud, aga suurt puhangut veel ei ole. Peamiselt külmetused, hingamisteede haigused, nohud ja köhad,” kõneles Antsla perearst Helgi Luik. “Seni pole ma veel ühtegi tõeliselt gripihaiget kohanud ja ega iga kõrge palavik pole veel gripihaigus.”
Paanikat Antsla kandi rahva seas praegu veel pole, nagu ka Toilas või Avinurmes.
“Viimane tõsisem gripipuhang oli meil seitse-kaheksa aastat tagasi,” meenutab Avinurme perearst Tiiu Kruus. “Aga meil ka vaktsineeritakse väga usinalt. Eriti teadlikud on need inimesed, kes kehvema tervisega. Ning ka vanemad lasevad oma lapsi gripi vastu süstida.”
“Õiget grippi pole olnud mitu aastat,” kinnitab ka Toila perearst Endel Sprengk. “Mulle tundub, et ega see uuski pole hullem kui tavaline. Kulg tundub sarnane ja sellesse suremus samamoodi.”
Hiiumaal ei ole aga veel diagnoositud ühtegi gripijuhtumit, isegi tavagripi oma mitte, kinnitab tervisekaitseinspektsiooni Hiiumaa osakonna inspektor Eve Sahtel.
Kes külvab paanikat?
“Meil on see eripära, et vesi on vahel ja mõnigi asi jõuab pärale mõningase hilinemisega. Kui üldse, ” sõnas Sahtel
Kahtlusi on haiguse suhtes küll olnud. Mõni aeg tagasi pöördusid perearsti poole lapsed, kes olid tulnud Inglismaalt ekskursioonilt. Neile tehti laboritestid, aga selgus, et tegu oli adenoviirusega.
Mis on aga ühine paljudes Eesti väiksemates paikades – kuigi ühtegi gripihaiget pole sel hooajal veel arsti kabineti uksest sisse astunud, ollakse ootel. Veel ollakse hämmastunud, et gripi teemal nii palju kära tehakse.
Milline on uus gripp?
- Pandeemilise gripi haigussümptomid ja leviku teed on sarnased hooajalise gripi omadega. Kliiniline pilt: järsk enesetunde halvenemine, palavik üle 37,8°, külmavärinad, köha, pea-, kurgu-, lihas- ja/või liigesvalu, väsimus ja nõrkus. Võivad esineda ka iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus.
- Haigus kestab neli kuni kuus päeva. Vähesed haiged vajavad haiglaravi.
- Täiskasvanud uue pandeemilise A(H1N1) gripiviirusega nakatunud haige on nakatamisohtlik üks päev enne kuni viis päeva ja laps – seitse päeva ning uuemate andmete alusel kuni kolmteist päeva pärast haigusnähtude ilmumist.
- Nakkus levib inimeselt inimesele köhimisel või aevastamisel.
- Nakkuse võib saada ka gripiviirusega saastunud esemeid ja pindu käega katsudes ning seejärel oma suu, silmade või nina piirkonda puudutades.
- Hooajalise gripi vaktsiin ei ole pandeemilise viiruse vastu tõhus.
Allikas: www.tervisekaitse.ee
