Eestis on levinumateks putukate poolt vahendatavaks haigusteks erinevad puuknakkused. Puukborrelioosi haigestumisi registreeriti meil möödunud aastal 1132 korral, puukentsefaliiti haigestumisi oli 114. Harvaesinevate juhtudena registreeritakse Eestis ka tulareemiat. Muudest siirutaja-tekkelistest haigustest on reisijad Eestisse toonud põhiliselt malaariat, üks kuni kuus juhtu aastas ning viimastel aastatel ka denge-viirusnakkust.

Siirutaja-tekkelised nakkushaigused on raske kuluga ning tõsiste tüsistustega lõppevad haigused, mis moodustavad kokku üle 17% kõigist inimese nakkushaigustest maailmas. Igal aastal nakatub siirutaja-tekkelistesse haigustesse üle ühe miljardi inimese, kellest sureb üle ühe miljoni haige.

Vaktsineerimisega on senini võimalik inimesi kaitsta ainult väheste siirutaja-tekkeliste haiguste – eeskätt puukentsefaliidi, jaapani entsefaliidi ja kollapalaviku – vastu.

Peamistest siirutajatest sääsed kannavad inimesele üle malaaria, denge, kollapalaviku, jaapani entsefaliidi, chikungunya, Lääne-Niiluse, lümfaatilise filariaasi ja Zika-viirusnakkuse tekitajaid. Liivakärbes kannab üle leišmaniaasi tekitajaid, kirbud – katku ja riketsiooside tekitajaid, kärbsed – Aafrika trüpanosomiaasi ehk aafrika unetõve ja onkotsertsiaasi tekitajaid ning puugid – puukentsefaliidi, puukborrelioosi, erlihhioosi, anaplasmoosi, babesioosi, Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku, puugi-tekkelise riketsioosi ja taastuva palaviku, Q-palaviku ning tulareemia tekitajaid.

Kuna haigustekitajaid siirutavate putukate arvukus ja levik sõltub oluliselt nende paljunemiseks sobivate keskkonna- ja kliimatingimuste olemasolust, on kliima- ja keskkonnatingimuste ning maa kasutamise muutumise tõttu oluliselt suurenenud siirutajate arvukus ning leviku ulatus. Seega peavad reisijad arvestama, et nakatumise oht siirutaja-tekkelistesse haigustesse on maailma mõnedes piirkondades väga kõrge.