Eestis on levinuimaks putukate poolt vahendatavaks haiguseks puukborrelioos

 (2)
Eestis on levinuimaks putukate poolt vahendatavaks haiguseks puukborrelioos
Foto: Sven Arbet

7. aprillil tähistatav ülemaailmne tervisepäev on seekord päeva ellukutsuja Maailma Terviseorganisatsiooni poolt pühendatud putukate poolt levitatavate ehk siirutaja-tekkeliste haiguste tutvustamisele.

Tuntuimad haigustekitajate siirutajad on sääsed, puugid, kärbsed, liivakärbsed ja kirbud. Need on valdavalt verdimevate putukad, kes haige või haigustekitajaid kandva inimese või looma peal toitudes imevad koos verega endasse ka haigustekitajad. Järgmisel „toidulaual“ maandudes kannavad nad saadud haigustekitajad üle ja nakatavad terveid inimesi.

Eestis on levinumateks putukate poolt vahendatavaks haigusteks erinevad puuknakkused. Puukborrelioosi haigestumisi registreeriti meil möödunud aastal 1132 korral, puukentsefaliiti haigestumisi oli 114. Harvaesinevate juhtudena registreeritakse Eestis ka tulareemiat. Muudest siirutaja-tekkelistest haigustest on reisijad Eestisse toonud põhiliselt malaariat, üks kuni kuus juhtu aastas ning viimastel aastatel ka denge-viirusnakkust.

Siirutaja-tekkelised nakkushaigused on raske kuluga ning tõsiste tüsistustega lõppevad haigused, mis moodustavad kokku üle 17% kõigist inimese nakkushaigustest maailmas. Igal aastal nakatub siirutaja-tekkelistesse haigustesse üle ühe miljardi inimese, kellest sureb üle ühe miljoni haige.

Seotud lood:

Vaktsineerimisega on senini võimalik inimesi kaitsta ainult väheste siirutaja-tekkeliste haiguste – eeskätt puukentsefaliidi, jaapani entsefaliidi ja kollapalaviku – vastu.

Peamistest siirutajatest sääsed kannavad inimesele üle malaaria, denge, kollapalaviku, jaapani entsefaliidi, chikungunya, Lääne-Niiluse, lümfaatilise filariaasi ja Zika-viirusnakkuse tekitajaid. Liivakärbes kannab üle leišmaniaasi tekitajaid, kirbud – katku ja riketsiooside tekitajaid, kärbsed – Aafrika trüpanosomiaasi ehk aafrika unetõve ja onkotsertsiaasi tekitajaid ning puugid – puukentsefaliidi, puukborrelioosi, erlihhioosi, anaplasmoosi, babesioosi, Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku, puugi-tekkelise riketsioosi ja taastuva palaviku, Q-palaviku ning tulareemia tekitajaid.

Loe veel

Kuna haigustekitajaid siirutavate putukate arvukus ja levik sõltub oluliselt nende paljunemiseks sobivate keskkonna- ja kliimatingimuste olemasolust, on kliima- ja keskkonnatingimuste ning maa kasutamise muutumise tõttu oluliselt suurenenud siirutajate arvukus ning leviku ulatus. Seega peavad reisijad arvestama, et nakatumise oht siirutaja-tekkelistesse haigustesse on maailma mõnedes piirkondades väga kõrge.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare