Enamik inimesi peseb käsi valesti — kas sinu laps oskab õigesti käsi pesta? Aga sina ise?

 (7)
Enamik inimesi peseb käsi valesti — kas sinu laps oskab õigesti käsi pesta? Aga sina ise?
Foto: Andres Putting

Michigani osariigi uus uuring tuvastas, et ainult viis protsenti inimestest peseb pärast WC-käimist korralikult käsi, hävitades nii kõik bakterid, mis võiksid meid haigeks teha.

33 protsenti vaadeldud inimestest ei kasutanud kätepesuks seepi ning kümme protsenti inimestest ei pesnud peale WCs käimist üldse käsi, vahendab MSU Today.

Eriti hooletud kätepesijad olid mehed, selgub uuringust, mis vaatles 3749 inimese käitumist avalikes WCdes.

Kätepesu on üks lihtsamaid ja tõhusaimaid vahendeid, kaitsmaks inimest nakkushaiguste eest. Suutmatus korralikult käsi pesta põhjustab 50 protsenti kõikidest toiduga seotud haiguspuhangutest.

Korralikuks kätepesuks seebi ja veega kulub 15 kuni 20 sekundit, kuid uuringust selgus, et inimesed kulutavad kätepesuks keskmiselt ainult kuus sekundit.

Vaatlusel selgus ka, et 15 protsenti mehi ja seitse protsenti naisi ei pesnud peale WC kasutamist üldse käsi.

Kui käsi pesti, siis seepi kasutasid 50 protsenti mehi ning 78 protsenti naisi.

Selgus ka, et mida räpasem oli kraanikauss, seda vähem inimesed käsi pesid.

Nakkushaigusi, mida saab vähemalt osaliselt vältida, kui korralikult vee ja seebiga käsi pesta, nimetatakse ka mustade käte haigusteks. Haigustekitajaid võib saada saastunud pindadelt või joogiveest ja toiduainetest.

Sagedamini esinevad neist haigustest Eestis düsenteeria ehk šigelloos, erinevad kõhulahtisusega kulgevad haigused, sealhulgas näiteks salmonelloos, noroviirushaigused, rotaviirusnakkus. Noroviirushaigused põhjustavad kõhulahtisust ja oksendamist, see on haigus, mida isegi arstid on aastakümneid nimetanud kõhugripiks, kuigi gripp see pole.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare