Haigestumise tõus algas juunis 18 haigusjuhuga, maksimaalne haigete arv registreeriti juulis (102 juhtu), augustis oli neid 69. Septembris on märgata haigestumise langust, registreeriti 42 juhtu.

72 protsenti haigestunutest on vanuses kuni 14 eluaastat.

Enteroviirusmeningiidi esinemissageduse tõusu täheldati tänavu ka teistes riikides, sh Lätis, Leedus, Venemaal.

Viimane suurem enteroviirusmeningiiti haigestumise tõus Eestis oli 2010. aastal, mil haigestus 107 inimest. Ka siis olid enamus haigestunutest kuni 14aastased lapsed.

Enteroviirusnakkused levivad maist septembrini. Sagedamini haigestuvad lapsed, noorukid ja nooremad täiskasvanud.

Peiteperiood kestab kuni 10 päeva. Enteroviirusnakkuse haigusvormid on mitmekesised alates kergekujulisest neelupõletikust kuni ajukelme- ja ajupõletikuni. Küllalt sageli kulgeb enteroviirusnakkus haigusnähtudeta või kergete gripisarnaste nähtudega. Tõsistematel juhtudel võivad esineda tugev peavalu, palavik, oksendamine, valguskartus ja kuklakangestus.

Nakkusallikaks on haige või haigusnähtudeta inimene. Enteroviirused levivad fekaal-oraalsel teel, s.t. nakatunud inimese väljaheitest kätele ja kätelt suhu, samuti viirustega saastunud vee ja toitudega või harvem piisknakkuse teel õhu kaudu. Ka pärast paranemist võivad haigustekitajad erituda seedetrakti kaudu mõne nädala jooksul.

Haigestumise vältimiseks tuleb täita hügieeninõudeid, eeskätt pesta hoolikalt käsi vee ja seebiga pärast tualeti kasutamist ja enne söömist. Haige kodus ei tohi kasutada temaga ühiseid käterätikuid, nõusid, söögiriistu või muid haige poolt kasutatavaid esemeid. Tualettruumi tuleb puhastada desinfitseerivate ainetega.

Kui haigestunu on laps, peaks ta haiguse ajal mängima ainult kergestipestavate mänguasjadega, mida tuleks pesta võimalikult sageli.