Ukrainas algas leetrite puhang 2011. aasta novembris, praeguse seisuga on seal haigestunud üle 1500 inimese. Leetreid läbipõdenud isikud omavad eluaegset immuunsust. Nees, kes ei ole leetreid põdenud ega ole varem vaktsineeritud selle haiguse vastu, peaksid end vaktsineerima.Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel registreeriti 2011. a Euroopa Liidu ja EEA/EFTA riikides ligikaudu 31 000 leetrite haigusjuhtu, nendest 26-l juhul oli tüsistuseks entsefaliit ning kaheksal juhul lõppes haigestumine surmaga.

Mis on leetrid?

Leetrite tekitajaks on väga nakkav paramüksoviirus. Pärast kokkupuudet haige inimesega nakatub sajast mittepõdenud ja vaktsineerimata isikust 98.

Haigustekitaja levib piisknakkuse teel.

Inkubatsiooniperiood kestab 7-18 päeva, keskmiselt 10 päeva ning võib immuunglobuliini manustamise järgselt pikeneda 21 päevani.

Haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik, valgusekartus jm. Teisel päeval pärast haigustunnuste ilmumist tekivad põse limaskestale eespurihammaste kohale sinkjaspunased erkpunase äärisega laigud (Kopliki laigud). Veel mõned päevad hiljem ilmub roosakaspunane leetrilööve nahale – see algab kõrvade tagant, levib näole ja kaelale. Teisel päeval levib lööve kehale ja kätele ning kolmandal päeval ka peopesadesse ja jalataldadele. Lööve on algul roosa, hiljem intensiivselt punetav, püsib 4-5 päeva ja kaob samas järjekorras nagu tekkiski.

Haige on nakkusohtlik 4-5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. 6.-10. päeval muutub lööbega nahk pruunikaks ja hakkab ketendama. Palavik püsib lööbimise lõpuni.

Kuna leetrid on kõrge nakatumisohuga haigus, on oluline tõrjemeetmete varajane alustamine – haige isoleerimine teistest pereliikmetest ja mittepõdenute ning vaktsineerimata kontaktsete isikute immuniseerimine.