Euroopas levib Lääne-Niiluse viiruspalavik

Terviseameti andmeil on Euroopas hakanud levima Lääne-Niiluse viiruspalavik.

Nii on käesoleva aasta 3. septembri seisuga registreeritud mandri Kreekas (Kesk-Makedoonias ja tema pealinnas Thessalonikis) 173 haigusjuhtu, millest 15 on lõppenud surmaga.

Juulikuus esines üks haigusjuht Portugalis, augustis üks juht Itaalias (Venetos), Venemaal, peamiselt Volgogradi oblastis on registreeritud 231 haigusjuhtu.

Ungaris (Budapestis ning Pesti ja Bekesi maakonnas) on esinenud kolm haigusjuhtu, Rumeenias on registreeritud 15 haigestumist.

Nimetatud riikidele lisaks on eelmistel aastatel registreeritud Lääne-Niiluse viiruspalavikku ka Tšehhi Vabariigis, Prantsusmaal ja Hispaanias.

Inimesed, kes reisivad eelpoolnimetatud piirkondades, peaks arvestama selle viirusnakkuse esinemisega.

Lääne-Niiluse viiruspalavik

Lääne-Niiluse viiruspalavikku põhjustab Lääne-Niiluse viirus, mis kuulub flaviviiruste hulka. Viiruse kandjateks ehk pärisperemeesteks on linnud ja hobused, kellelt kannavad viiruseid edasi inimestele Culex´i perekonda kuuluvad sääsed.

Lääne-Niiluse viiruspalaviku lõimetusperiood on 2 — 14 päeva. 80 protsenti haigusjuhtudest kulgevad haigusnähtudeta, vähem kui 20 protsendil nakatunutest esineb palavik, peavalu, lihasvalu ja nahalööve. Kuni ühel protsendil haigestunutest kahjustab viirus närvisüsteemi, mis avaldub ajukelme- või ajupõletikuna. Närvivorm esineb valdavalt üle 50-aastastel inimestel. Lääne-Niiluse viiruspalaviku vastast vaktsiini ei ole.