Viirusliku etioloogiaga olid 40 % kõikidest registreeritud haigestumistest, neist gripiviiruste osakaal oli veidi üle 13 protsendi. Domineerivat ehk peamist haigestumist põhjustavat viirust ei ole veel võimalik määrata, kuna positiivsete proovide arv on selleks liiga väike. Laboratoorselt kinnitati nädala jooksul 5 A gripiviirust, neist alatüpeeriti üks A gripiviirus, mis osutas A gripiviiruse alatüübiks (H3).

Haigestumuse intensiivsusust hinnatakse jätkuvalt madalaks, gripiviiruse levikut piiratuks, kuid üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeritakse, eeskätt Narvas ja Ida-Virumaal.

Kuigi gripiviiruse püsivat levikut ei ole veel täheldatud, on gripi tõttu hospitaliseeritud hooaja algusest ehk oktoobrist 11 patsienti, neist kolm olid vanusrühmas 0-4, kaks 5-9 eluaastat, kolm olid täiskasvanute vanusrühmas 20-64 ja kolm vanemaealiste vanusrühmas. Patsiendid olid hospitaliseeritud Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal.

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 15 korral, neist 14 korral on olnud tegu A-gripiviirusega ja ühel korral B-gripiviirusega.

Terviseamet juhib elanike tähelepanu asjaolule, et paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks.

Seepärast soovitab amet gripileviku kõrghooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste nagu köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.

Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katke suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena püsige kodus.