Gripilaadsetesse haigustesse haigestumus vähenes kokku 20 protsendi võrra, neist kuni viieaastaste laste ja koolilaste seas vastavalt 14 ja 47 protsenti. Täiskasvanute hulgas püsis haigestumus stabiilsel tasemel, vanemealiste inimeste seas haigestumine kolmekordistus, kuid püsib endiselt madalal tasemel.

Arstide poole pöördus eelmisel nädalal 4472 inimest, neist 54 protsenti olid lapsed. 80 protsendil juhtudest oli haigestumine möödunud nädalal seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega. Peamiselt oli haigestumise seotud RS-viirusega.

RS viirus on üks ülemiste hingamisteede viirusnakkusi põhjustavatest viirustest, mida üksnes kliinilise pildi põhjal on raske gripist eristada. Selle viirusega kaasnevatest sümptomitest on iseloomulikum raskekujuline mõnikord astmaatiliselt kulgev köha.

Laboratoorse kinnituse said ka üksikud A ja B gripiviiruse analüüsid, A gripiproove oli seitse, neist neli seagripi ja neli B-gripi proovi.

Gripihooaja algusest on laboratoorselt kinnitatud 892 A gripiviirust, neist 588 seagripi, üks A(H3N2) ning 130 B gripiviirust. Möödunud gripihooajal (2009/2010) oli Eestis samaks perioodiks laboratoorse kinnituse saanud 882 seagripi proovi.