Grippi haigestumine on selleks hooajaks läbi
Hooajal 2010/2011 haigestus grippi hinnanguliste arvestuste järgi kuni 85 000 inimest. Haigestumus ei ületanud varasemate aastate jooksul jälgitud tavapäraseid gripihooaja näitajaid, vahendab Terviseamet oma kodulehel.
Võrreldes eelmise gripihooajaga vähenes haigestumus kõikides vanusrühmades, kõige olulisemalt kuni 15-aastaste laste seas.
Kõikidest 0 — 4 aastastest lastest põdes lõppenud hooajal grippi 12 protsenti, 5-14 aastastest lastest 8, täiskasvanutest vanuses 15-65 aastat haigestus kolm ning üle 65 aastastest veidi üle ühe protsendi.
Vanemaealiste elanike hulgas (65 ja vanemad) püsis haigestumine juba teist aastat järjest stabiilsel madalal tasemel, mis kinnitab varasemaid oletusi, mille kohaselt on vanemaealistel inimestel pandeemilise gripi viiruse vastu säilinud teatud immuunsus.
Hinnanguliste arvestuste järgi omavad gripi A/H1N1 (2009) vastast läbipõdemisjärgset immuunsust Eestis 33 protsenti lastest vanuses 0-4.a, 27 protsenti vanuses 5-14.a, 7 protsenti täiskasvanutest vanuses 15-65.a ning kaks protsenti üle 65 aastastest inimestest.
Kuna kogu elanikonna immuunsuse tase ei sõltu ainult haigust põdenutest, vaid ka vaktsineeritud inimeste arvust, siis tuleb siin kõrval vaadata ka vaktsineeritute osa, mis on Eestis pea olematu. Gripi A/H1N1(2009) vastu on meil vaktsineeritud ainult 1,3% elanikkonnast, mida on liiga vähe, et see saaks hakata mõjutama populatsiooni immuunsustaset.
Enamlevinud gripiviirused
Kui 2009/2010 pandeemia ajal domineeris A/H1N1(2009) gripiviirus, siis lõppenud hooaja seireandmed näitasid, et lisaks hakkasid ringlema ka teised A- ja B-gripiviiruse tüved. Laboratoorse kinnituse sai möödunud talvel 1087 A gripiviiruse proovi, neist 597 H1N1 ja 166 B-gripiviirust. Täiendavalt läbiviidud A gripiviiruse alatüpeerimine näitas, et Eestis valitses kogu hooaja vältel A gripiviiruse alatüüp H1N1(2009) ehk pandeemiline gripiviirus. Kahel juhul tuvastati A-gripiviiruse alatüüp (H3N2), 225 A gripiviirust jäi alatüpeerimata. B gripiviiruste leide oli viis korda rohkem kui eelmisel hooajal. Selline viiruste paljusus on hooajalisele gripile iseloomulik.
Järgmise, 2011/2012 hooaja kohta võib praegu öelda, et suure tõenäosusega ringlevad üheaegselt taas mitmed erinevad respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavad viirused, nii sesoonsed H3N2 ja B-gripiviirused kui ka gripiviirus A/H1N1(2009). Täpsemalt saab prognoosida järgneva hooaja viirusi aga alles pärast maakera lõunapoolkeral lõppevat gripihooaega.
