Hambaarst: "Kui laps jääb pidevalt magama, rind suus, võivad tulemuseks olla lagunenud ülemised esihambad."

Lääne-Tallinna Keskhaigla hambaravikliiniku juhataja ja hambaarst dr Krista Vapper ütleb, et beebi hammaste eest hoolitsemine algab juba siis, kui ta on veel ema kõhus.

Nimelt hakkavad lapse piimahambad arenema ema raseduse alguses ja siis on naisel eriti oluline pöörata tähelepanu tervislikele eluviisidele. „Kaaries ehk hambaaugud on nakkushaigusele sarnane seisund. See tähendab, et kui inimesed, kes lapsega väga lähedalt kokku puutuvad, on ise kaariesega nakatunud, kannavad nad haiguse edasi ka lapsele,” selgitab dr Vapper. „Seega on rasedatel eriti oluline oma hambad lapseootuse ajal korras hoida, et suus ei oleks aktiivset kaariesenakkust, kui laps sünnib.”

Terve ja hea kaaluiibega üle 6kuuse lapse toiduvahe vähemalt kolm tundi!

Üle pooleaastase tervete normaalse kaaluga beebi toidu- ja joogikordade vahel peavad olema vähemalt kolmetunnised pausid. „Iga toidu- ja joogikorraga, kui see pole just puhas vesi, kaasneb kuni tund aega kestev happerünnak hammastele. Kui laps sööb iga tunni aja tagant ja niiviisi ööpäev läbi, on see hammaste seisukohast väga kahjulik,” räägib hambaarst. Süljel on võime suus tekkivaid hambakahjustusi parandada, mis aga tähendabki, et hambad peavad saama toidukordade vahel sülje toimel taastuda. 

„Et öösiti on loomulik süljeeritus väiksem, on öised toidukorrad hammaste seisukohast eriti kahjulikud, sest vähenenud süljeeritus ei võimalda hammastel taastuda,” nendib ta. Näiteks toob ta olukorra, kui lapsel on kõik hambad lõikunud ja ta jääb pidevalt magama, rind suus. Kuna suu on lahti ja sülge eritub vähe, siis on ülemised hambad aga lausa õhu käes kuivamas. „Tulemuseks on lagunenud ülemised esihambad,” ütleb arst ilustamata.

Fluoriidi ära karda

Palju räägitakse, et laste hambapastad peaksid olema fluoriidivabad, sest see pole alla neelamisel hea. Dr Vapper ütleb, et fluoriidide mõjul muutub hambaemail happerünnakutele oluliselt vastupidavamaks, hambad on tugevamad ega lagune nii kergesti. „Fluoriide ei ole vaja sisse süüa, piisab, kui neid sülje abil hambapinnale viia. Pastas olevad vajalikud ained peavad saama süljes lahustuda,” õpetab ta ning lisab, et pasta kogus harjal peaks olema väga väike, piisab, kui harjased ainult kergelt pastasse kasta.

Hambaarst soovitab kasutada ka alla kolmeaastastel lastel fluoriide sisaldavat lastele mõeldud pastat, kus on fluoriidikogused ohutud. Pärast kolmandat eluaastat võib kasutada juba 1000-1500 ppm fluroiidisisaldusega hambapastat.

Ja veel. Hambapesust – ka laste puhul! – on kasu ainult siis, kui see on regulaarne ja kestab vähemalt kaks minutit. Kuid seda ei tohiks teha kohe pärast sööki. Selle aja jooksul jõuab pastas olev fluoriid sülge ja saab hambaemaili mineraalidega tugevdama hakata. Pasta toimeained peavad jääma sülje sisse – see tähendab, et hambapesujärgselt ei loputata suud veega (nagu me oma lapsi püüame õpetada!), vaid pasta jäägid lihtsalt sülitatakse suust välja.

Näpuharja asemel marlitükk

Beebi esimeste hammaste vahelt katu eemaldamiseks mõeldud näpuharjakese saab edukalt asendada ka marlitupsuga, mille täiskasvanu oma näpu ümber keerab, annab dr Vapper nõu. Pärast puhastamist tuleb see muidugi ära visata ja järgmine kord uus puhas tups võtta.

Jälgima peab, et lapse hambaid pestes ei suruks vanem hambaharjaga liiga tugevasti – igemed võivad hammaste lõikumise ajal olla hellad ja kui lapsele haiget teha, võib kaduda ka tema huvi hambapesu vastu.

Elektrilist hambaharja alla 3-aastasele lapsele kindlasti vaja ei ole. „Elektriline hambahari puhastab küll efektiivsemalt kui tavaline hari, aga vaid siis, kui seda õigesti kasutatakse, milleks väikelaps veel võimeline ei ole,” viitab arst.

Katkised piimakad, katkised jäävhambad

Kui mõni vanem lööb pärast lapse puiklemist hambapesu ajal sellele käega, sest „piimahambad tulevad ju nagunii varsti ära”, siis stopp – see on ohtlik mõtteviis. „Piimahammaste tervis mõjutab väga suures osas seda, millises seisukorras on tulevikus jäävhambad. Et kaaries on nakkushaigus, levib see piimahammastelt edasi jäävhammastele,” hoiatab dr Vapper.

„Piimahambas oleva augu tõttu laguneb piimahammas väga kiiresti. Kui 2-3aastasel lapsel jääb katkine hammas suhu, laguneb see ilmselt täielikult ära ajaks, mil jäävhambad hakkavad lõikuma. Teine variant on, et piimahammas tuleb enne õiget aega välja tõmmata. See aga tekitab omakorda uusi probleeme – kui piimahammast ees ei ole, ei pruugi jäävhammas lõikuda õigesse kohta. See omakorda mõjutab hambumust, mis vajab hiljem juba ortodontilist ravi.”

Paraku ei ole Eestis harv nähtus ka see, kui 2-3aastasel lapsel on piimahambad suhu praktiliselt ära sulanud, seda eelkõige valest toitumisrežiimist. „See on eriti kurb reaalsus, sest Eesti Haigekassa tasub kõigi Eesti laste hambaraviteenuse eest,” kahetseb arst. „Minu isiklik arvamus on, et piimahammaste ravi peaks olema tasuline teenus, sest hambaaugud piimahammastes on lapsevanemate teadmatuse ja tegemata töö tulemus.”

Viimane uuring 2-4aastaste laste kohta näitas, et 42% lastest olid augud piimahammastes. Eesmärk on jõuda järele Põhjamaadele, kus tervete hammastega laste protsent on 90.

 Kuidas hambaid puhastada?

"Regulaarne hambapesu vähemalt kord päevas peaks algama esimeste piimahammaste suhu ilmumisel. Hammastele tekkiv puderjas ollus igeme ja hamba piiril tuleb eemaldada ehk hambaid tuleb pesta samamoodi, nagu ise hambaid peseme. Kasutades väga väikeses koguses lastele mõeldud fluoriidide sisaldusega hambapastat, vähendame oluliselt tema riski saada piimahammastele augud," ütleb dr Vapper.

"Kui 1-aastasel on aga juba augud tekkinud, tuleb kindlasti igal õhtul ja hommikul fluoriide sisaldava hambapastaga korralikult puhastada. Hambaid on soovitatav pesta vähemalt kaks minutit. Selle aja jooksul jõuab pastas olev fluoriid sülge ja saab hakata tugevdama hambaemaili mineraalidega. Pärast pesu ei ole vaja suud loputada. Kasutage väga väikest kogust pastat ja leidke vahutavaid aineid mittesisaldav pasta."

Millal arstile?

Dr Vapper: "Üldine soovitus on, et kui vahepeal ei ole olnud hambaid puudutavaid muresid, siis võiks esimest korda tulla hambaarsti juurde 1-aastase lapsega. Sellisel juhul näeb hambaarst juba ära, kas hammastele on tekkinud kahjustusi, ning saab anda nõuandeid vastavalt vajadusele. Vanus 6 kuud kuni üks aasta on aeg, mille jooksul on kõige kasulikum uurida, kas lapsevanem teeb ikka kõike seda, mis on lapse hambaaukude ennetamiseks vajalik."

Lugu väikelaste hammaste eest hoolitsemisest ilmus ajakirjas Pere ja Kodu.