Hingame astma kergemaks

Tiia Kruus (30) ja tema tütar Marleen (7) on juba viis aastat väga viiruseid kartnud. Kui teistel lastel läheb nohu-köha lihtsalt mööda, siis Marleenil järgneb sellele alati astma: krooniline hingamisteede põletik, mis paneb kõvasti hingeldama ja röga oksendama. “Mul on siis hästi raske hingata ja emme teeb mulle auru,” räägib Marleen.

“Vahel ta hingeldab nii kõvasti nagu traktor, üle toa. Ja seda pidevat oksendamist on kõrvalt päris jube vaadata. Lõpuks tal juba kõht valutab sellest. See kõik hirmutas mind algul väga. Kui tütar oli väiksem, käisin öösiti kuulamas, kas ta ikka hingab,” räägib ema Tiia.

Õnneks saab Marleen abi ravimitest, mida ta manustab inhalaatori kaudu. Kui haigus pole äge, võtab ta iga päev kergemat ravimit “piibu” abil või närimistabletina.

Lasteaias pole tüdruk palju käinud, sest ta korjas sealt kohe üles mõne viiruse ja jäi haigeks. Raske seisundi tõttu sattus laps vähemalt korra aastas haiglasse.

Haigus algas allergiast

Marleeni astma arenes nahahaigusest, atoopilisest dermatiidist, mis lõi tal välja titaeas. Tüdruk sündis Iirimaal, kus arstid paraku dermatiiti diagnoosida ei osanud ja soovitasid nahka määrida õliga. “Lõpuks viiekuune laps lihtsalt karjus mu käes ja tema peanahk leemendas. See oli nii õudne, et sõitsime ruttu Eestisse,” jutustab Tiia.

Eestis tehti tital nahatestid, mis näitasid tugevat allergiat paljude toiduainete suhtes: piim, porgand, kartul, muna jne. Ema hakkas lapsele andma kunstpiimasegu, mida ostis retseptiga apteegist. Beebi nahale määris ta ravikreemi ja lapse seisund läks paremaks.

Praegu toiduained Marleenil enam nahaallergiat eriti ei põhjusta, kuid allergilist nohu tekitavad tolmulestad ja kassid ning ta peab iga päev nahka jätkuvalt kreemitama. Sfinks-kassist tuli perel seetõttu kurbusega loobuda.

Viimase pooleteise aasta jooksul on Marleeni seisund siiski paranenud, ta käib paar korda nädalas lasteaaias ja haiglat on õnnestunud vältida. “Katsume ise hoida olukorda ravimite abil kontrolli all ja loodame, et äkki ta kasvab haigusest ajapikku välja,” räägib Tiia.

Abistavad hingamisharjutused

Kahe kuu jooksul on abiks olnud ka hingamisharjutused, mida tüdruk käis koos emaga õppimas füsioterapeudi juures.

Marleen sai teada, mis aitab, kui tuleb tugev astmahoog. “Ma hingan siis rahulikult kõhtu kasutades nina kaudu sisse ja suupilu kaudu välja,” ütleb tüdruk. “Kõhu kaudu hingates saab ta võimalikult palju õhku. Viimase haigushoo ajal tegime kõhuhingamist ja tal hakkas parem,” nendib Tiia.

Hingata saab veelgi vabamalt aga teatud asendites. “Tädi näitas mulle vanamehe ja väravavahi asendit,” ütleb Marleen. Vanamehe asendis inimene istub, küünarvarred toetumas reitele, ja hingab sügavalt sisse-välja. Väravavahi asendis seisab seljaga vastu seina, käed toetumas reitele, ja hingab sügavalt.

Tüdruk treenis ka hingamislihaseid: puhus jämeda kõrrega veetopsi algul lühikeste portsudena ja siis nii pikalt, kui suutis. “Panin tähele, et esimestel kordadel jäid tal puhumised hästi lühikeseks. Praegu on tal juba palju rohkem jaksu,” rõõmustab ema.

Hingamislihased trenniga tugevaks

Füsioterapeut Liis Barkala ütleb, et Marleen on tubli ja motiveeritud laps ning ka tulemused olid kohe näha. Näiteks treenis ta Marleeni trenažööril. Kergemale kõnnile järgnes kõnd nii, et laps pidi välja hingama joogikõrre kaudu. Lõpupoole suurenes koormusaste ja laps kiirendas tempot.
“Mõju oli selgelt positiivne. Marleenil suurenes aeroobne võimekus ja ta jõudis trenažööril kiiremini ning suurema koormusega joosta. Hingamisharjutusi tehes oli väljahingatava õhu maht lõpuks mitu korda suurem kui esimesel kolmel tunnil. Tänu sellele jäi ka haigestumisi vähemaks,” tõdeb Barkala.

Füsioterapeut andis koju kaasa kava, mille järgi tuleb Marleenil harjutada kas iga päev või kaks-kolm korda nädalas, haigusperioodil intensiivsemalt.

Astmahaigete aeroobne võimekus on tavaliselt väike, mistõttu hingamisharjutused, mis seda suurendavad, mõjuvad hästi.

Et aeroobne võimekus veelgi paraneks, tuleb liikuda palju värskes õhus. “Soovitan lastele ka minna mõnda puhkpilli õppima, mis on suurepärane hingamislihaste treenimisvorm. Samamoodi mõjub ujumine, kus vesi avaldab välispidist survet ning liikumise ajal peab vette hingates kasutama survestatud rindkeret,” räägib Barkala.

Õige hingamisasend aitab

Väga tähtis on astmaatikule õpetada, kuidas ja millises asendis hingata siis, kui teda tabab astmahoog. “Kergema astma puhul piisabki tihti sellest, kui võtta hingamist lihtsustav asend, mis vabastab kopsusagarad ja rindkere liigsest pingest,” nendib Barkala, kellel ka endal oli lapsena astma.

“Mäletan, kuidas öiste tugevate astmahoogude ajal ronisin põrandale ja võtsin neljakäpuli-asendi. Siis ei käidud füsioterapeudi juures nõu saamas, kuid tegelikult tekib instinktiivselt vajadus minna teatud asendisse ja otsida jahedam koht, kus on parem hingata,” tõdeb füsioterapeut, kes on nii enda kui ka teiste kogemusest näinud, et hingamisharjutused leevendavad astmat.

11 hingamisharjutust astmaatikule

1. Hinga sügavalt nina kaudu sisse (kõht paisub) ja pikalt suu kaudu välja läbi huultepilu (kõht tõmbub kokku). Suu asend peab olema, nagu puhuksid küünalt surnuks.
2. Hinga sügavalt sisse ja portsjonitena välja.
3. Hinga kolm korda järjest sisse ja rahulikult välja.
4. Hinga sügavalt sisse ja väljahingamisel ütle “ššš”, seejärel puhka. Tee harjutust erinevate häälikutega (h, p, a, o, i, aa-ee-ii-oo-uu).
5. Käed on sõrmseongus ees. Tõsta käed üles õlgade kõrgusele ja hinga sisse. Langeta käed põlvedele ning hinga välja.
6. Laiutades käsi hinga sisse, rista käed rindkerel ja hinga välja.
7. Pane veepudelisse kolmveerandi ulatuses vett ja jämedam joogikõrs. Hinga nina kaudu rahulikult ja sügavalt sisse ning puhu õhk pikalt läbi kõrre pudelisse. Tee viis puhumist, puhka. Tõmba kopsud uuesti õhku täis ja puhu õhk vette portsjonite kaupa (vahepeal ei hinga). Tee nii viis korda ja puhka.
8. Hinga ühest ninasõõrmest sisse ja seejärel teisest sõõrmest välja nelja sekundi jooksul. Korda teise poolega. Tee harjutust viis korda.
9. Leia ilus udusulg, aseta põrandale ja puhu toa ühest otsast (põlvili asendis) pikalt läbi torru aetud huulte sule peale, et see lendleks mööda põrandat toa teise otsa. Korda harjutust. Raskem variant: puhu sulge edasi läbi kõrre.
10. Aja keel pisut suust välja ja hakka lõõtsutama nagu koer palaval suvepäeval. Sisse- ja väljahingamine toimub kiirelt ja vahelduvalt: püüa lõõtsutada nii kiiresti ja pikaajaliselt, kui saad.
11. Väikelaps võib puhuda mullitaja abil seebimulle.

Astma ravi on tõhus

Kuni viieaastastest Eesti lastest põeb astmat 3–7% ja koolilastest juba 5–10%. Tartu Lastekliiniku allergoloog Maire Vasar ütleb, et väikelastel vallandavad astmahooge sageli hingamisteede viirusinfektsioonid, kooliealistel rohkem allergeenid.

Mis annab märku astmast?
Astma põhisümptomiteks on väljahingamisraskusega hingeldus ja kiuned/vilinad hingamisel. Kuid sümptomiks võib olla ka ainult kuiv, rohkem kui 4–6 nädalat kestnud köha. Astmale tüüpilised nähud esinevad rohkem öösel ja/või varahommikul, kehalise tegevuse korral, seoses õhuvahetusega või kokkupuutel loomadega.

Millal võib seisund muutuda ohtlikuks?
Astmapuhuse põletiku ja silelihaste spasmi tõttu bronhid ahenevad, mis võib ravimata jättes viia raske astmahoo korral ägeda hingamispuudulikkuse ja eluohtliku seisundini. Kui kuulete distantsilt vilistavat hingamist, laps hingeldab, peab kindlasti pöörduma erakorralise meditsiini osakonda või kutsuma kiirabi.
Õnneks seda sageli ei juhtu. Tänapäeval kasutatavad bronhe lõõgastavad-laiendavad ravimid (nt Ventolin) on efektiivsed ja nende toime saabub ruttu.

Mis astmat põhjustab?
Astma tekkes on oluline roll geneetilistel teguritel. Seetõttu esineb astmat rohkem neil lastel, kelle emal või isal on või on olnud lapseeas kas atoopiline dermatiit (nahapõletik), astma, loomakarva- või õietolmuallergia. Tugev mõju on ka keskkonnateguritel. Nii on astmat põdevaid lapsi, kelle vanematel ei ole astmat, ja astmat põdevaid vanemaid, kelle lastel ei teki astmat.
Kuna astma ei ole põhjustatud ühe geeni mutatsioonist, siis ühegi geneetilise testiga pärilikkuse rolli kindlaks määrata ei saa. Lähisugulaste atoopia, eriti emal esinev atoopia, on kõige tugevam riskitegur. Peale selle on riskiteguriteks lapse enda atoopiahaigus (atoopiline dermatiit, muna- või laialdasem toiduallergia), imikueas põetud alumiste hingamisteede infektsioon, enneaegsus ja kokkupuude tubakasuitsuga.
Allergiahaiguste, sealhulgas astma sagenemise üheks põhjuseks peetakse paranenud hügieenitingimusi. Laste loomulik mikrofloora on muutunud, mistõttu on vähenenud kokkupuude immuunsüsteemi küpsemist ja talitlust mõjutavate mikroorganismidega.

Kuidas lapsi ravitakse?
Astma ravis on peamine astmahoogude ja haiguse ägenemise ennetamine, et laps oleks hoogude vahelisel ajal sümptomiteta ning kopsud saaksid funktsioneerida normaalselt.
Bronhide limaskestas esinevat astmaatilist põletikku ravitakse inhaleeritavate kortikosteroidide või mittesteroidsete põletikuravimitega. Kõige tõhusam astma püsiravim on inhaleeritav kortikosteroid. Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (närimistablett Montelukast) on tõhusad kerge astma puhul ja viiruse põhjustatud astma puhul väikelastel.
Allergilise astmaga laste ravis on oluline vähendada kontakte allergeenidega. Uuringud on ka näidanud, et mõõdukas aeroobne tegevus võib astmaatilist põletikku taandada. Seega sportimine on lausa soovitatav.

Kas astmat saab ära hoida?

Seda on raske teha, sest nagu öeldud, on kõige olulisem roll pärilikkusel. Siiski võivad teatud meetmed allergiat edasi lükata või kergendada. Emal soovitatakse last toita täielikult rinnapiimaga vähemalt kuus kuud. Kasulik oleks emal sel ajal piirata allergeensete toiduainete (muna, kala, pähklid, soja) tarbimist.
Kuna üha enam peetakse allergiahaiguste kujunemisel oluliseks inimese muutunud mikrofloorat, omistatakse suuremat tähtsust normaalset mikrofloorat tasakaalustavatele probiootikumidele. Kindlasti on tähtis hoida laps eemal tubakasuitsust.

Kas astmast saab vabaneda?

Sagedase ja raske bronhiobstruktsiooniga (ahenemisega) lastel ja eriti sisekeskkonna allergeenidele tundlikel lastel on suurem tõenäosus teismeikka jõudes haigestuda püsivasse astmasse.

Kuni teismeeani esineb astmat sagedamini poistel kui tüdrukutel, kuid murdeeas see suhe muutub. Tüdrukutel on suurem risk põdeda astmat edasi ka täiskasvanuna. Poistel on tõenäosus puberteedieas “astmast välja kasvada” suurem.

Uuringud kinnitavad, et “astmast kasvavad välja” rohkem poisslapsed, kelle peres allergiahaigusi ei esine, kel endal ei ole atoopiahaigust, kellel obstruktiivsed bronhiidid on alanud esimesel kahel eluaastal, bronhide obstruktsioon esineb ainult viirushaiguste ajal ja naha torketestid allergeenidega jäävad negatiivseteks.