Väsimus vaevab vahel ema ja tita kaka paneb öökima isa, kuid see kõik ei vähenda nende rõõmu. Alles neli kuud tagasi ei teadnud noored, kas nende kauaoodatud laps üldse ellu jääb.

Vaevaline rasedus

Mured algasid juba siis, kui Katariina oli esimesel ultraheliuuringul. Erakliiniku arst nägi nabaväädil tsüsti ja soovitas teha looteveeuuringu. Kuna vanemad kartsid raseduse katkemist, otsustasid nad sellega oodata.

Naine käis riiklikus haiglas uuringul iga kuu, kuni 29. rasedusnädalal langes tal kivi südamelt: tsüst oli kadunud. Asemele tuli aga uus mure, rasedal algasid kõhuvalud. “Olin pikali, valud olid päris tugevad, ja mõtlesin, et äkki ongi sünnitus käes.”

Katariina kiirustas erakorralisse vastuvõttu nädalas korra, vahel isegi kaks, kuid arstid ei leidnud midagi halba. “Kõik on korras, võta valuvaigisteid,” saadeti ta alati koju tagasi.

Lõpuks ometi oli käes sünnitustärmin ja aeg tiksus juba üle. 41. rasedusnädalal saatis ämmaemand naise sünnituse esilekutsumiseks haiglasse. “Olin nii erutatud ega suutnud kaotada naeratust näolt. Öösel ei saanud erutusest õieti magadagi,” meenutab naine.

Päev kujunes aga arvatust hoopis teistsuguseks. Noored said kell kümme hommikul palatisse ja hakkasid arsti ootama. Ootasid tunni, ootasid kaks, kuid arsti ei tulnud. Katariina tundis, kuidas ärevus kasvas, sest ta oli sünnituseks nii valmis... Õhtul kell viis teatas arst, et sünnitus kutsutakse esile hoopis järgmisel päeval. “Läksin tualetti ja nutsin seal veerand tundi järjest. Minu närvid olid viimase piirini viidud.”

Noored lahkusid Pelgulinnast ja suundusid Ida-Tallinna Keskhaiglasse. Naisel kästi järgmisel päeval kell üheksa kohal olla.

Ootamatu lõpuga sünnitus

Järgmisel hommikul avati Katariinal looteveed ja juhatati ta koos mehega sünnitustuppa. Keskpäeval sai naine aru, et midagi toimub: tuhud andsid endast õrnalt märku. Kaks tundi hiljem saabus valu iga seitsme minuti tagant ja oli üsnagi talutav. Raske hakkas siis, kui tuhud tulid iga minuti-kahe tagant. Naine lasi endale teha valuvaigistava seljasüsti. Paraku oli halvaks muutunud tita südametöö.

Kell oli kaheksa õhtul, kui naine viidi operatsioonilauale. “Olin keisrilõikega igati nõus, sest poja oli kõige tähtsam. Kõige ebamugavam oli tita väljasikutamine, kuid see oli asja väärt. Oli imeline tunne näha lõpuks oma väikest inglit, kes vaatas imestunult, kuhu ta sattunud on,” räägib ema.
“Tere, pisike,” ütles titale ka isa Madis (26).

Arstid viisid beebi ära ja lubasid ta varsti palatisse vanemate juurde tuua. Kui ema-isa uuesti oma pisipoega nägid, olid tal küljes juhtmed ja pea kinni seotud. “Meile öeldi, et tal on peas muhulaadne moodustis,” räägib Katariina, kes jõudis vastsündinut vaid viis minutit süles hoida.

“Mees lohutas mind, et küllap pole see midagi hullu, äkki tekkis sünnituse käigus. Olime väga õnnetud, sest ei saanud last enda juurde ja mees aeti haiglast minema, sest polnud perepalatit.”
Madisel tuli südamevalus sõita üksinda 40 km kaugusele koju. Katariina nukrutses aga palatis, kus oli teine ema oma vastsündinuga. “Iga kord, kui beebi häält tegi, tuli mul pisar silma.”

Ehmatav diagnoos

Järgmisel hommikul oli Madis kohe haiglas, kuid uudised läksid järjest halvemaks. Nende pojal oli ajuväärareng ja ta viidi Mustamäe lastehaiglasse. Mõlemad vanemad puhkesid selle teate peale südamest nutma.

“Ei ole võimalik, et kõik läheb nii halvasti. Miks meie? Kuidas see tekkis? Kas me oleme süüdi?” oli Katariina ahastuses. “Peame olema tugevad ja uskuma, et poeg jääb elama,” katsus Madis end kokku võtta.

Beebi teisel elupäeval sooritati talle keerukas ajuoperatsioon ja haiglast lubati vanemaid selle tulemusest informeerida. Kahjuks ei helistanud keegi. Lõpuks helistas Madis valvearstile, kes vastas nipsakalt, et lapse seisund pole teada.
Noor isa läks endast välja. Ta otsis internetist kirurgi telefoninumbri, et temaga otse rääkida. “Tita oli väga tubli ja operatsioon läks hästi,” vastas dr Ann Paal. Vanemate süda oli rahul.

Palju valusaid küsimusi

Kui Katariina ja Madis vaatasid järgmisel päeval oma tillukest poega hingamisaparaadi all, valdasid neid segased tunded. Ühelt poolt oli rõõm, et lõikus õnnestus, teisalt oli raske jälle nuttu tagasi hoida. “Nii hirmus oli näha last sellises olekus... Nii väike ja abitu ning peab nii palju kannatama. Tundsin valu, nagu oleks keegi mu südame välja kiskunud ja selle peal trampinud,” räägib Katariina.

“Meie laps oli ainult 20 tundi vana, kui elas üle sellise lõikuse. Selle koha pealt oli ta ikka kõva poiss. Ja muidugi oli super arst, kes sellist pisikest nii hästi opereeris,” lisab Madis.
Ometi on vanematel küsimusi, mis siiani hinges kripeldavad: “Kas 15 ultraheliuuringu ajal ei olnud ajusonga tõesti näha? Miks haiglas ei leita mingit kohta isale, kellel on samuti seljataga intensiivne päev, vaid aetakse ta ärevas seisundis minema? Miks arstid ei suvatse oma lapse pärast muretsevatele vanematele anda infot tita tervise kohta?”

“Sain aru, et tuleb ise enda eest seista ja tegutseda,” ütleb Madis ja loodab, et halb varsti ununeb. “Õnneks ei pea enam poja pärast muretsema. Ta on meil väga eriline poiss. Kasvab kiiresti ja mässab palju. Tundub, et pea ei tee talle üldse valu. Sellega on kõik korras.”

Kuigi arst rääkis, et tita võib areneda aeglasemalt, on ta teistest omavanustest isegi natuke ees. Hugo hakkas varakult pead tõstma ja praegu pöörab end ning katsub isegi põrandal edasi liikuda. “Loodan, et see ajuhaigus teda enam kuidagi ei mõjuta,” ütleb Katariina ja kiigutab vaikselt lalisevat Hugot. “Ta on minu väike tiburull, päikesekiir igas päevas. Olen ikka nii õnnelik, et sain noorelt lapse.”

Väärarengu riski saab vähendada

Tallinna Lastehaigla kirurg Ann Paal ütleb, et beebi pea- või seljaaju väärarengu riski saab oluliselt vähendada, kui last ootav ema tarbib piisavalt B9-vitamiini ehk foolhapet.

Mis haigus oli Hugol?

Hugol oli kuklapiirkonnas ajusong, mis on väga raske peaaju väärareng, aga Hugo õnneks väljendus see üsna kerge vormina. See, et laps areneb, on hea märk, et ta saab tulevikus elada nagu tema terved eakaaslased. Kuid väärarenguga on seotud rida varjatud probleeme, mida tuleb jälgida ja vajadusel kas ravi, rehabilitatsioonivõtete või õpetusmeetoditega täiendavalt mõjutada.

Miks tekivad sellised väärarengud?

Vastsündinute ajuhaigused on enamasti seotud loote väära arenguga emaüsas. Väärareng tekib, kui loote normaalseks kasvamiseks pole piisavalt häid tingimusi või kui arenevad struktuurid on algusest peale, raku tasemest alates, kõrvalekaldega normist.
Terve beebi sündimisel mängivad tähtsat rolli ema ja isa tervis, pärilikkus, vanemate toitumine ning nende vaimne ja füüsiline seisund.

Närvisüsteem on kõige esmane, millest tulevase inimese areng algab, ja seda mõjutab B9-vitamiini ehk foolhappe tase ema kehas. Foolhappemolekulid suunavad uute rakkude teket ja eristumist ning ühtlasi kontrollivad seda.

Statistika järgi ohustab pea- või seljaaju väärareng iga 1000. beebit. Euroopas sünnib keskmiselt 4500 sellise väärarenguga last aastas. Seejuures võib väärareng avalduda kergest vormist kuni üliraskeni.

Kuidas on võimalik väärarenguid ära hoida?

Praeguse teadusliku seisukoha järgi on profülaktika B9-vitamiini abil kõige tõhusam meetod vähendada haige beebi sünniriski. Foolhapet organism ise ei tooda ja seda saadakse suu kaudu foolhapperikka toidu või B9-vitamiini manustamise teel.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitusel võiksid kõik viljakas eas naised teada oma organismi foolhappetaset vereseerumis. Kui see on madal, tuleks B9-vitamiini tabletid appi võtta. Igal juhul on aga soovitatav beebit plaanivatel naistel kuu enne oodatavat rasedust ja raseduse esimesel kolmel kuul iga päev sisse võtta vähemalt üks foolhappetablett. Selline profülaktika on vähendanud närvisüsteemi väärarengu riski beebide seas üle 70% neis riikides, kus sellist meedet on kasutatud aastaid.

Kuidas opereeritud lapsed arenevad?

Vastsündinueas opereeritud laste tulevikuväljavaated on kergema väärarengu puhul üldiselt head. Areng käib looduse põhimõtte järgi, et noort taime annab õigel momendil õiges suunas koolutada ja kasvatada suureks normaalseks taimeks. Närvisüsteemi väärarengute puhul jäävad inimesele enamasti siiski suuremad või väiksemad probleemid kogu eluks.

Kust leiavad lapsevanemad abi?

Meil on Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Selts, kuhu on koondunud need pered, kus kasvab närvisüsteemi väärarenguga haige. Lisainfot saab seltsi kodulehelt www.kelluke.ee.

Kust saame foolhapet?
Foolhapet ehk B9-vitamiini leidub rohkesti eelkõige rohelistes taimedes (petersellis, hernestes, ubades, salatis, kapsastes, spinatis), samuti pärmis, maksas ja täisteratoodetes.
Rasedust plaaniv naine peaks kuu enne oodatavat rasedust ja lapseootuse esimesel kolmel kuul võtma ka vähemalt ühe tableti B9-vitamiini.