Lastele anti kas munapulbrit või platseebot (samasuguse välimusega riisipulber), mis segati nende toidu sisse iga päev kuni 10 kuu vanuseks saamiseni. 10. elukuust alustati tavalise keedetud muna söötmist mõlemas grupis. 12 kuu vanuses lastele tehti provokatsioonikatse ja nahatorketestid hindamaks munavalgu vastu tundlikuks muutumist.

IgE-vahendatud allergiat diagnoositi 7%-l lastest muna saanute grupis ja 10%-l kontrollgrupis. Tundlikkus muna suhtes kujunes välja 10%-l muna saanud ja 15%-l platseebot saanud lastel. Katse alguse ja 12. elukuu vahelisel perioodil esines atoopilist dermatiiti 10%-l lastest muna saanutest ja 11%-l platseebogrupis. Ükski nendest erinevustest gruppide vahel ei osutunud statistiliselt oluliseks. Uuringupulbri kasutamise katkestas allergilise reaktsiooni tõttu 6% muna ja 1% platseebot saanud lastest.

Kahel lapsel munagrupist ja ühel platseebogrupist kujunes anafülaktiline reaktsioon toore muna provokatsioonil 12. elukuul. Kasutatud munapulber aga ei tekitanud kellelgi anafülaksiat. Lisaks, 65 lapsest, kellel tekkis toore muna provokatsioonil allergiline reaktsioon, said 60 ilma probleemideta süüa keedetud või küpsetatud muna.

Uurijad järeldavad, et ilma atoopilise dermatiidita lastel võib muna lisada menüüsse julgelt juba 4–6,5 kuu vanuses ilma eelnevate allergiatestideta ja see ei mõjuta oluliselt neil munaallergia kujunemise tõenäosust.

Allikas: Kliinik.ee