Närimine on oluline

Palju tähelepanu pööratakse sellele, kuidas inimtoidu toiteväärtus on muutnud ajast, mil olime kütid-korilased ning kuidas me peaksime oma menüüd muutma, et see ammustel aegadel söödule sarnaneks. Hoopis vähem oluliseks peetakse aga seda, kui kõva on toit, mida me sööme/närime ning kuidas see meie tervist, kasvamist ja arengut mõjutab.

Pole õiglane öelda, et sellele aspektile keegi üldse tähelepanu pole osutanud – on peetud mõned ettekanded konverentsidel, ilmunud artiklid ja blogipostitused. Kuid võib üsna kindlalt väita, et teema vajaks enam tähelepanu ja süvenemist.

Londonis praksist omava ortodont dr Mike Mew arvates kasutavad kaasaegsed inimesed oma mälumislihaseid ainult 3-5% ulatuses sellest, mida paleoajastul elanud inimesed igapäevaselt toidu mälumisega käigus hoidsid. Kusjuures ta pole arvestanud n-ö toitumisväliseid tegevusi – riiete ja relvade valmistamine näiteks –, kus samuti hambad käiku lasti. Tohutu langus, eks!

Sageli arvatakse, et lõualuud ja hambad on asjad, mis on geneetiliselt määratud. Kuid tuleb meeles pidada et geneetiline pärand ei määra lõplikku tulemust – sest me ju ikkagi areneme ja kasvame. Genoom ja keskkond on omavahel tihedas seoses, faktorid, mis mõjuvad kasvamise ajal meie kehastruktuuridele, muudavad nende suurust ja kuju.

Samamoodi nagu sa oma jalgu kõndides, joostes või muu füüsilise tegevuse käigus lapsepõlves adekvaatselt ei liiguta, ei kasva nad terveks ja tugevaks, ei tee seda ka lõualuud, kui sa neile piisaval hulgal närimist ei paku.

Kõva toidu närimine on oluline, sest see aktiveerib luurakkude kasvu hambataskutes, muudab lõualuud tugevaks ning ruumikaks, et oleks olemas koht ka tarkusehammastele ehk kolmandatele molaaridele. Pole mingit kahtlust, et inimeste kehalise aktiivsuse tase on küti-korilase ajaga võrreldes dramaatiliselt langenud, kuid närimisaktiivuse languse kõrval see tulemus siiski kahvatub.

Pehme toit põhjustab lõualuude ebanormaalset kasvu

Mitmete erinevate loomaliikide peal läbi viidud katsed näitavad, et loomadel, kes pannakse nooruses pehmele töödeldud toidu dieedile, võivad välja kujuneda samasugused ebanormaalse kujuga lõualuud nagu paljudel kaasaegsetel inimestel – vale hambumus, kitsas hambakaar, puseriti kasvanud hambad. Ka inimeste kohta on selliseid uuringuid olemas piisavalt, näiteks on uuritud mitmete isoleerituna elanud põlisrahvaste hambumust enne ja pärast lääne tsivilisatsiooni saabumist.

Austraalias läbi viidud uuring näitab selgelt, et perekondades, kus hakati tarbima pehmet töödeldud toitu, ilmnesid noortel aborigeenidel hambumushäired. Neil tuvastati võrreldes oma vanematega, kes sõid kasvuajal kõvema konsistentsiga toitu, ka väiksemad lõualuud ja üsna tugev hammaste puseriti kasvamine – need lihtsalt ei mahtunud lühema lõualuu külge ära.

Teise uuringu tulemusena tuvastati, et pika näokujuga lapsed, kes närisid tugevat vaigust tehtud „kummi“ iga päev kaks tundi ühe aasta vältel, suutsid oma lõualuid laiemaks ja hambaid sirgemaks kasvatada.

Loomulikult avaldavad lisaks mälumise vähenemisele halba mõju ka muud faktorid: pudelist toitmine, luti imemine, huulte vale asend, nii ema kui lapse vaegtoitumine.

Väiksemad näod

Paleoajastu inimeste näod olid laiemate hambakaartega, hästi arenenud hammaste ja piisava ruumiga tarkusehammaste jaoks. Ajaloolised uuringud näitavad, et enne põllumajandusrevolutsiooni olid puseriti hambad midagi sellist, millest polnud kuuldudki. Võrrelge seda siis tänapäevaga, kui probleem on ülitavaline.

Arenenud tööstuslikes riikides, näiteks USA-s, eemaldatakse umbes 50% tarkusehammastest ning umbes 95% juhtudest on nende puhul tegemist õigest kasvusuunast kõrvalekaldumisega. Neist 95% juhtudest soovitatakse 30%-le ortodontilist ravi, mis võib küll vaeva tegevaid sümptome vähendada, kuid nende põhjus võib hoopis süveneda.

Kaasaegsete inimeste näod justkui vajuvad alla. Viimaste aastatuhandete jooksul on inimeste näod 5-10% väiksemaks muutunud, kui võtta arvesse ka kehakuju muutust.

Loomulikult on ilu vaataja silmades ning kultuur dikteerib selle, mida peetakse esteetiliseks ja ilusaks. Sellest hoolimata peaksime meeles pidama, et tervise ja elujõulisuse tagavad meile need tegevused, milleks me loodud oleme.

Füüsiline atraktiivsus kiirgab välja signaali et oleme terved. Hästiarenenud nägude ja lõualuude ning laiade hambakaartega inimesed viitavad heale geneetilisele kvaliteedile ja tervisele.
Lisaks sellele, et pikk näokuju ei ole väga esteetiline, võib see tekitada raskusi ka hingamisel ja närimisel.

Toidu töötlemine

Sellest ajast alates, kui inimene hakkas sööma teravilja ja piimatooteid, on toimus muutus – kõva ja madala kalorisisaldusega toit vahetati pehme ja kaloririkka vastu. Muutus toimus paari sajandi jooksul ning tänaseks tarbivad inimesed suures koguses teravilja ja taimseid õlisid, rafineeritud suhkrut ning töödeldud rämpstoitu. Lisaks me veel soojendame, teeme toitu pehmeks ja peenendame – blenderite ja mikseritega, noa ja kahvliga. Sestap on lihtne aru saada, et teatud kindla hulga kalorite manustamiseks on vaja palju vähem närida.

Paleoliitikumi ajal oli toit madala kalorsusega, eriti kui võrrelda seda valikuga, mis meile kaasaegse toidukaupluse lettidelt vastu vaatab. Sestap pidid meie esivanemad elus püsimiseks ja samasuguse koguse energia saamiseks sööma palju rohkem kui meie. Selleks et omastada 1000 kalorit n-ö metsikust toidust, tuleb ikka päris palju närida. Sama koguse kalorite saamiseks limonaadist aga ei pea peaaegu üldse lõugu liigutama.

Küpsetamine ja muul moel toidu töötlema õppimine oli paleoinimeste jaoks tõeliselt innovaatiline ning võimaldas neil menüüd laiendada ja toidust rohkem kaloreid saada. Kaasajal oleme aga laskunud teise äärmusse, töödeldes kõike. See loob soodsa fooni tervisehädade ja haiguste tekkeks. Osad neist on seotud hammaste tervisega ning lõualuude arenguga.

Menüü kõvemaks

Kuid mitte ainult töötlemine pole probleem, vaid seegi et ei närita piisavalt. Kui võrrelda meie eellaste menüüga, on kaasaegne toidulaud ülipehme. Ka aretatud puu- ja juurviljad on liiga pehmed ja suhkrurikkad, kui neid metsikult kasvanutega kõrvutada.

Kuid mida me teha saame? Üks ja üsna ilmne lahendus on süüa kõvemat toitu, eriti peaksid seda tegema lapsed. Ja seda tuleb süüa palju, mitte pelgalt üks ega kaks õuna päevas. Teine võimalik lahendusvariant on närida närimiskummi, mis kasvatab laste lõualuud suremaks ja tugevamaks.

Ka imikute ja väikelaste imetamisele ja toitmisele tuleks enam tähelepanu pöörata, sest seegi mõjutab näo ja lõualuude arengut.

Allikas: darwinianmedicine.com