Tegelikult ei ole erilist tarvidust täppe rohelise abil üles lugeda, sest neid tekib vähem esimesel ja teisel päeval, kõige rohkem kolmandal ja neljandal päeval ning pärast viiendat päeva reeglina enam mitte. Ühel lapsel tekib palavik lööbe ilmumisel, mõnel teisel-kolmandal päeval. Ettevaatlikuks peaks tegema palaviku püsimine või tekkimine pärast viiendat päeva, sest see võib viidata tüsistusele. Kõrge palaviku korral vajab laps palavikualandajat.

Esimene samm: kuivata
Sepa sõnul on eelistatuim kaasaegne vahend tuulerõugete leevendamisel PoxClin vaht, mis oma jahutava efekti tõttu leevendab mitmeid haigusest põhjustatud vaevusi. Seda kasutatakse lööbest tuleneva ärrituse, sügeluse, põletustunde ja tundlikkuse leevendamiseks. Toime on suurem, kui vahtu hoida külmkapis. Vahtu sobib infektsiooniohu vältimiseks kasutada ka siis, kui täppidel on koorikud peal.

„Vesiville võib tupsutada ka teepuuõliga, vajadusel seda veidi lahjendades näiteks oliivi- või avokaadoõliga, kui lõhn muidu lapse jaoks liiga intensiivne tundub,” ütleb Sepp. „Sama hästi kuivatab ville leebema lõhna ja antimikroobse toimega saialilletinktuur.”
Sügeluse leevendamiseks ja villide kuivatamiseks sobib ka mentoolpiirituse või menovasiini lahus, millel on jahutav ja kuivatav, aga ka sügelust vähendav toime. Samuti toimib hästi joodi vesilahus, tavaline viinalahus ja erinevad antiseptilised spreid nagu Cutasept või Pharmacare.

Teine samm: niisuta
Kui villidel juba koorikud peal, mõjuvad hästi erinevad antiseptilised dekspantenooli sisaldavad niisutavad kreemid ja salvid. Koorikuid pehmendab ja seeläbi vähendab ka liigset kratsimist taruvaigu ja mesilasvahaga Kriimusalv ja teised analoogsed salvid. Et sügelust vähendada, on soovitav lisaks kasutada allergiaravimeid – vastavalt vanusele sobivad tilgad (vajalik retsept), lahus või tabletid.

Pärast lööbimist saab laps hea enesetunde korral oma õues käia, kui ta teiste lastega kokku ei puutu. Samuti võib sooja veega pesta, kuid mitte nuustikuga hõõruda! Kuivatada tuleb saunalinaga õrnalt tupsutades. Üldiselt kestab nakkusperiood 10 päeva pärast esimeste täppide ilmumist. See lõppeb, kui uusi punne juurde ei teki ja vanad on koorikuga kaetud.

Tüsistused ja vaktsiin
Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkusarst Dina Ambulte sõnul on sagedasemad tuulerõugete tüsistused bakteriaalne nahapõletik, kopsupõletik ja viirusest põhjustatud närvisüsteemi kahjustus. „Tavaliselt põetakse tuulerõugeid lasteaiaeas. Mida nooremana see toimub, seda kergem on reeglina haigus,” selgitab Ambulte. „Koolilapsed ja täiskasvanud põevad tuulerõugeid sageli raskemini, seetõttu soovitame vaktsineerida teismeikka jõudvaid lapsi, kes pole haiged olnud.”

Tuulerõugetest on raske pääseda, mistõttu on parem haigus lapsena üks kord läbi põdeda. Sihilik nakatamine ei ole aga samuti mõistlik – vastupidiselt üldlevinud arvamusele on nimelt võimalik tuulerõugetesse jääda rohkem kui üks kord. „Korduv haigestumine on võimalik kuni 13 protsendil inimestest,” nendib Ambulte. „Sagedamini jäävad teist korda haigeks immuunpuudulikkusega inimesed, samuti need, kes on põdenud tuulerõugeid esimesel eluaastal või kellel kulgesid tuulerõuged väga kergelt.” Jah, tuulerõugeid võib põdeda ka märkamatult – ville ei teki üldse või tekib väga vähe. Seda, kas tuulerõugeid on põetud, saab vajadusel vereanalüüsi abil kindlaks teha.

Vaktsineerimist soovitaks neile, kes põevad mõnda kroonilist haigust, sest neil avalduvad tüsistused tõsisemalt. Tuulerõugevaktsiin on elusvaktsiin ja seda tehakse alates esimesest eluaastast.

„Eestis soovitatakse vaktsineerida lapsi alates 12. eluaastast, samuti alla 12-aastaseid lapsi, kellel ei ole elusvaktsiinide manustamine vastunäidustatud ja kelle puhul on tõenäoline, et tuulerõugeid põetaks raskel kujul,” loetleb Ambulte. „Ka haiguse suhtes mitteimmuunsed naisi, kes plaanivad rasestuda. Tuulerõugete põdemine raseduse ajal võib põhjustada lootele raske kahjustuse.” Niisama, igaks juhuks, pole aga vaktsineerimine vajalik.

Tuulerõugete ABC
Tuulerõuged on kõrge nakkavusega lööbeline haigus.  Haige inimesega kontaktis olevatest mitteimmuunsetest inimestest haigestub ligi 90 protsenti. Tuulerõugetesse võib nakatuda nii villidest, mis tekivad haigestunu nahal ja limaskestadel kui ka hingamisteedest erituvatest sekreetidest. Haige on nakkusohtlik 1-3 päeva enne lööbe tekkimist kuni lööbe kattumiseni koorikutega. Tuulerõugete avaldumisaeg pärast kokkupuudet viirust kandva isikuga on 10-20 päeva. Lööbeelemendid on väga erinevad ja võivad kehal esineda kõik üheaegselt, alates punastest väikestest laikudest, vistrikutaolistest lööbeelementidest villide, mädakoorikute ja armideni.