Kas lüpsisoe piim tõesti kaitseb puugihaigustesse nakatumise eest?

 (7)
Kas lüpsisoe piim tõesti kaitseb puugihaigustesse nakatumise eest?
---

Mullu endalt 12 puuki korjanud saarlane Kaarel Kasemets arvab, et töötlemata lehmapiim kaitseb puukide põhjustatud haiguste eest. Samas on tõsiasi, et haigeks on jäädud pigem piima juues.

“Lapsepõlves jõime lüpsisooja piima ja karjapoisipõlves noppisin eneselt tihti puuke,” räägib Kasemets. “Siis ei saanud keegi puukidelt mingeid haigusi.”

Mees arvab, et küllap hoolitses puugikandja – lehm – puugivastaste antikehade tootmise eest piimas.

“Meil on kõik väiksest peale lehmapiima joonud,” ütleb Järvamaal enam kui pooltsada lehma pidava Põllema-Saare talu perenaine Anne Nurk.

Puugid on nende kodukohas aga vaid koertele külge hakanud. Tõsi, tütar sai Saaremaal ja Valgerannas käies puugi, kuid haigeks ei jäänud.

“Ei tea, kas lehmapiima joomine ses osas aitab või mitte,” ei oska ka perenaine seisukohta võtta.

Õieti ongi piima kui vaktsiini puhul mure selles, et seda väidet ei ole teaduslikult tõestatud.

Pidev väsimus andis tõvest märku

Mullu leidis Kaarel Kasemets, kes enam lehmapiima ei joo, enda pealt 12 puuki.

Tänavu veebruaris tundis Kasemets, et tal on tervis kehvaks muutunud, vaevas pidev väsimus.

Pärast uuringuid selgus, et põhjuseks oli borrelioos.

Mees neelas kolm nädalat järjest kolm korda päevas tablette ja sai haigusest võitu. Tänavu on ta oma kehalt kolm puuki kinni nabinud ja tunneb jälle haigusele viitavaid ilminguid.

Seotud lood:

Viimastel aastatel ongi puuk -borrelioosi haigestumine kõvasti kasvanud, jõudes mullu 1423 juhuni.

Kõige ohtlikumad puugipaigad on Saare- ja Läänemaa. Leisi valla perearsti Katrin Kallasmaa sõnul oli vallas mullu haigestumisi lausa 60, tänavu õnneks vaid kümmekond. Sel aastal on aga tuvastatud kolm puukentsefaliidi juhtu.

Kallasmaa räägib ka memmest, kes sai paar aastat tagasi oma koduõuel varitsenud puukidelt suve jooksul kolm korda borrelioosi.

Tänu antibiootikumravile õnnestus tal haigusest siiski jagu saada.

Puugihirm ajab inimesed arsti juurde

“Inimesed on ära hirmutatud ja käivad ennast tihedamini kontrollimas,” lisab perearst.

Puugihirmust võivad tulla ka peavalud, sest kui eelmisel aastal näitasid pea kõik tehtud analüüsid borrelioosi, siis tänavu on pooltel juhtudel olnud tegu valehäirega.

Loe veel

Borrelioosi vastu praegu veel vaktsiini ei ole, selle loomise kallal näevad teadlased Tšehhimaal alles vaeva.

Entsefaliidi vastu on aga võimalik vaktsineerida.

Mullu laskis ennast Eestis vaktsineerida üle 18 000 ja korduvvaktsineerida ligi 15 000 inimest.

Tulemused ongi näha – entsefaliiti haigestunuid oli läinud aastal ainult 90.

“Ma ei usu piima kaudu saadavat immuunsust,” märgib perearst Katrin Kallasmaa. “Pigem võib toorpiimast just entsefaliidi saada.”

Kitsepiimaga on levinud entsefaliidinakkus

Tervisekaitseinspektsioonil ongi viimaste aastate kohta teada mitu juhtumit, kui inimesed on nakatunud entsefaliiti puugilt hammustada saanud kitse või lehma pastöriseerimata piima juues.

Kõige rohkearvulisem juhus leidis aset neli aastat tagasi Tallinna turismimessil, kus toorest kitsepiima mekkinutest haigestus 27 inimest ja neist 24 vajas ka haiglaravi.

Tartu ülikooli mikrobioloogia instituudi juhataja professor Irja Lutsari sõnul pole kogu maailmas tehtud uuringuid, kas lehmapiim võiks anda puugihaiguste vastu immuunsuse.

“Mõte on huvitav, aga teoreetiliselt ei ole see võimalik,” nendib professor. “Borrelioosivastased antikehad on valgud, mis tavaliselt on suure molekulmassiga ning nende puhtal kujul imendumine seedetraktist on küsitav. Tundub olevat ebatõenäoline, et neid saaks inimesele suu kaudu anda.”

Samas on tema sõnul võimalik, et antikehad on lehmapiimas olemas juhul, kui lehm on borrelioosi põdenud.

Borrelioosi või puukentsefaliiti põdemise järel peaks olema inimesel eluaegne immuunsus, kuid siin võib olla erijuhte. Näiteks entsefaliidiviirust on mitut tüüpi.

Ka põdenu või uuesti nakutuda

Irja Lutsar peab varasema puugihaiguste puudumise põhjuseks seda, et neid ei olnud lihtsalt võimalik diagnoosida. Vastav aparatuur ja diagnoosimise meetodid muutusid kättesaadavaks alles viimastel aastakümnetel.

Näiteks puukborrelioosi registreeritakse Eestis alles 1991. aastast.

Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul on puuknakkused hakanud viimastel aastatel nii Eestis kui ka mujal Euroopas kiiresti levima mitme kokkulangevuse tõttu: soojad talved ja puukide bioloogiliselt aktiivse perioodi pikenemine, puukide levitajate – näriliste ja ulukite – arvu suurenemine, puukide levitamine rändlindude poolt ja ka põllumajanduslike jäätmaade pindala laienemine.


Entsefaliit ja borrelioos

- Puuk varitseb enamasti rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal ja haagib ennast sealt ohvri külge.

- Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada.

- Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka -borrelioosi. Entsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, borrelioosi vastu vaktsiini pole.

- Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala.

- Kolmandikul nakatunutest võib viirus tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde.

- Kõige tavalisem borrelianakkuse tunnus on nahalööve (paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik), mis tekib hammustuskohal 1–4 nädala pärast. Varem või hiljem lööve kaob, kuid haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes, südames.

Puugihammustuse vältimiseks

- Kanna heledat, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata. Püksisääred topi sokkide või kummikute sisse.

- Kasuta putukatõrjevahendit. Puukidele ei meeldi ka tugeva lõhnaga ained, näiteks odekolonn.

- Pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvataguseid.

Kui puuk on hammustanud

- Eemalda puuk võimalikult kiiresti või pöördu arsti poole.

- Ära määri nahasse tunginud puuki õli või piiritusega – see ärritab puuki ning paneb teda rohkelt sülge eritama.

- Võta puugist võimalikult pea lähedalt kinni, tõmba nahk pingule ja eemalda puuk ettevaatlikult, tagakeha pigistamata.

- Pese hammustuskohta vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga.

Täpsem info: www.tervisekaitse.ee

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare